Viimane:)

Ennustan, et see postitus jääb 2008. aastal viimaseks. (Enamik sõpradest, kes end läbi blogi minu eluga kursis hoiavad, on lõpuks ometi Tartus ja ma kaunis optimistlikult usun, et saan kõigiga järgmisel nädalal kindlasti kokku! Jeannet ma nägin juba eile, whee!!)

Pühad on möödunud rahulikult ja väga mõnus on praegu kodus istuda ning trükkida neid ridu. Sel aastal olid pisut teistmoodi jõulud. Nimelt mu ema on Saksas ja kuna traditsiooniliselt koguneb pere tema sünnipäeval (24.12) maale, siis seekord koguneti ilma temata ja lihtsalt jõulude puhul. Kummaline, millegi pärast tabasin end mõttelt, et alati oleme osaliselt katoliiklaste jõule ka tähistanud, aga see oli ikkagi pigem ema sünnipäev. Nojah, mis seal ikka..

24. oli natuke hirm üksi maale sõita, sest et ma ei armasta üldse Lõuna-Eesti teid ja ma ei oska väga midagi teha peale rooli keeramise. Lisaks sellele, et ma olen tüüpiline naine, olid mu kojamehed mustad ja klaasipesuvedelik otsas. Jess. Nii ma siis sõitsin mingi 80-ga äkki, siis 70-ga ja lõpuks, kui enam enda ette 10 m kaugusele ka ei näinud, tegin peatuse, et klaas natuke puhtamaks saada. Geenius.. Kohale ma jõudsin siiski päris õigeks ajaks. Järgmisel päeval otsustas täditütar (kes suutis jõulude ajal haigeks jääda) oma mehega Tartusse tagasi tulla. Tagasiteel paluti teha 2 peatust - klaasipuhastus ja tankla külastus. Oi mulle meeldib, kui mu auto eest hoolitsetakse! Viisin nad enda seljakotiga esmalt enda juurde, tegime pitsat ja siis viisin nad nende Eesti koju ja tõin Jeanne enda juurde. Jänkut oli nii tore näha jälle! Ja aitäh selle Take That-i plaadi eest, nii-nii hea on!!

Täna olin kodus ja sõin-sõin-sõin.. palju võib süüa?! Õhtul tahaks midagi ette võtta, aga ma ütlesin kinno kutsest ära, täditütar ütles, et ta kutt on nüüd ka haige ja nendega ka ei lähe välja, nii et olla edasi kodus? sobib ideaalselt! Aasta on olnud pikk ja kurnav, viimase nädala võib maha magada.. Pealegi sain jõululaupäeval juba täditütre mehega piisavalt maailmaasju arutada ja üliõpilaselu muljeid jagada. Kokkuvõte: 1) Eesti on õigel teel. Vist. 2) Kõiki selle maailma kodanikke vaevab hirm.

Ma lähen helistan nüüd emale. Oleks võinud ikka end kaasa pakkida talle, aga kuna mul on juba pikemat aega Prantsusmaa-vaimustus, siis loobusin ettepanekust sugulasi külastada ja otsustasin hakata uurima võimalusi pürgida natuke lähemale oma unistustele. Eks näis..

Ahjaa, jõuluvana oli minu arust liiga heas tujus, sest et ma oleks ootanud vitsa.. aga pärast kingisadu võib vist jääda uskuma, et olin väga tubli tüdruk:))

Midagi rõõmustavat..

Heia!

Ei ole jälle tükk aga postitanud? Ilmselt on see hea!
Vahepeal olen jõudnud selle võrra rohkem positiivseid elamusi saada ja lõpuks jõuab tükike neist Teieni ka!

Oktoobris näiteks sain ma endale veel ühe töökoha. See on väga mõnus vaba graafikuga väljahelistamisega seotud töö, nagu mulle meeldib. Kõige parem on see, et kõik sõltub minust ja näiteks novembis läks juba päris hästi:) Majanduslangus annab ikka tunda ja sellepärast on väga hea omada kindlustunnet enda finantsolukorra suhtes.

Täna vaatasin ÕIS´i ja äääärmiselt rõõmustav oli asjaolu, et mul on juba 48,5 AP-d olemas. Tundub, et varsti-varsti ongi üle poole ülikooli õppekavast läbitud! Väga tore!! Kui nüüd oleks veel viimasel kahel nädalal eriti tubli, jääks jaanuarikuusse eriti vähe aineid ja natuke rohkem vaba aega. Väga-väga loodan, et ma suudan samas vaimus edasi pingutada:))

Vahepeal olen mitme arsti juures ka käinud. Ja lähen veel mõne juurde. Näiteks kontrollisin silmanägemist ja mu vasak silm näeb udusemalt kui eelmisel aastal, ent prille mulle siiski välja kirjutada ei taheta veel. Aasta tagasi oleks ma pettunud, aga praegu olen ma selle üle siiski pigem õnnelik. Veel käisin üldises tervisekontrollis, mis ei kujutanud endast midagi erilist, ainus huvitav asi, mis teada sain: mul on paremas käes jõudu 26 kg ja vasakus 24. Tugev tüdruk? ;)
See nädal plaanin veel minna enda perearsti juurde, kes kirjutab mulle tervisetõendi ARK-i jaoks. Uskumatu, et ma ei pea enam vahtralehtedega sõitma. Aga kinkige siis mulle jõuludeks mõni hea ohumärk à la "ettevaatust, mu pidurid on liiga heas korras" vms. Mulle ju väga meeldib ootamatult pidurdada. Mm.. tundub, et Annelinna liiklus muutub varsti natuke ohtlikumaks..

Selle nädalavahetuse tegemistest natuke ka. Reedel oli Vanemuises peaproov. Pärast seda šoppasin paar tundi ja sellega mu tegemised lõppesid. Ma olin väga passiivne kuidagi ja otsustasin, et parem on välja magada. Samas läksin korraks arvutisse bussi sõiduplaani vaatama no ja sinna ma jäin nagu alati päris pikaks ajaks.. Lõpptulemus oli ikkagi magamatus. Hommikul käisin autosid vaatamas ja siis oli aeg balli ja õhtuse peo jaoks asjad valmis panna ja Vanemuise poole liikuda. Kõik oli väga hästi korraldatud! Ja Aive Roots paitsis ka väga rahul olevat. Rääkisin juttu praeguste rebaste ja vilistlastega ja no peaaegu oleks oma esinemise ka maha maganud - õnneks meenus mulle käekella vaadata ja sain ikka õigel ajal lava taha (muidugi mul natuke vedas ka, sest ajakava natuke nihkus). Pärast jäin veel natukeseks ballile, aga nagu alati, esinedes ei ole mõtet kaaslast kaasa vedada (pool üritusest longiks ta niisama üksi ringi), seega lõpuks ma otsustasin ise ka edasi minna. Muidugi oleks seal kindlasti väga lahe olnud, aga paratamatult langevad mul kõik üritused samale päevale. Töö juurde motivatsiooniüritusele ma ka ei jõudnud päeval. Aga sellest nii kahju polegi. Oleks aga väga kahju olnud, kui ma polks läinud Club Tallinnasse. Nimelt Martinš tuli sinna oma lätlastest kolleegidega sünnipäeva tähistama:) Mulle meeldib temaga pööraselt tantsu keerutada ja ma olekskahetsenud, kui poleks seekord kokku saanud. Olin klubis ainult poolteist tundi, aga no see energia, mis ma sealt sain - seda jätkub loodetavasti kaheks rängaks koolinädalaks küll!:))

Praegu olen tööl ja naudin suhteliselt rahulikku õhtut. Sain just äriplaani ka valmis ja leidsin aega ka blogimiseks. Väga rahul! Tundub, et ma sain ikka väga positiivse laengu..
Ja kuna meil sadas mõnusalt lund öösel, ei viitsinud ma lõuna ajal väga Kaubamajja süüa ostma minna. Kes ütls, et ma kell 14 lõunale lähen? Keegi. Ometigi helistas ta mulle täna kell 13.54 ja küsis, kus siin Rüütli tänaval head pitsat saab? Juhatasin lätlased Dolce Vitasse. Lõunale minnes mõtlesin, et on ikka mõnusalt lumine, aga no üldse ei viitsi kaugele minna. Niisiis, kuhu ma läksin? Just.

Ma loodan, et varsti tuleb palju selliseid toredaid väljaskäimisi kõigi heade tuttavatega!

"Mingeid erilisi jõulukingitusi ma ei tahagi. Kuna mu ema sõidab päris pikaks ajaks ära, siis on mul natuke rohkem aega ka. Jõuluvana, palun tee nii, et kõigil oleks piisavalt aega vii mind sel vaheajal kokku kõigi heade sõpradega.. "

Ilusat teist adventi!