It´s a wonderful, wonderful life.. =)))))))

Kust ma nüüd alustama peaks?
..hm

Natuke aega, avan märkmiku ja hakkan otsast peale kõike üles kirjutama..
Viimasel ajal olen ma jälle üles ärganud ja tegutsema hakkanud.
Mitu korda olen jõudnud järelduseni, et mul oleks vaja veel ühte lisanädalat igasse kuusse (mõistagi ma hea meelega veedaks selle lebotades).
Eelmine nädal oli siis kiire. 13. korraldasin kursapidu - korraldamisrõõm on see kõige suurem rõõm maailmas, eksole? See oli väga tore, nagu minuni jõudnud kommentaaride põhjal võib järeldada. Lõhuti ära kõigest pliidi ahi:) (seega pidu ei ole veel lõppenud.)
Järgmine päev oli mul kiire.. kooli nagu arvata oli ma ei jõudnud. Ahju pärast jäin majja kauemaks ja õnneks Rauno ja Rainer olid mulle seltsiks, kui omanikuga asjad ühel pool, hakkasime linna poole matkama, sõime Lõunakas ja siis mind veel üritati kooli ajada, aga ei, mina otsustasin, et koju minna on kõige targem otsus. Pealegi olin enne pidu 3 päeva haige olnud ja eriti ränk väsimus oli peal.
Ja neljapäev oli ometigi sõbrapäev.. mil ma ühtlasi otsustasin enda sünnipäeva tähistada! Seda kõike oli minu jaoks piisavalt palju. Neljapäeval jõudsin koju kell 15, kell 17 oli töö juures koosolek (kus ma ei jäänud mitte sügavasse unne, aga sain piisavalt tähelepanu, kuna mu silmad lihtsalt vajusid aeg-ajalt kinni - jah, nagu ajaloo tunnis või siis geomaatika loengus, ühel hetkel märkasid seda kõik teised töökaaslased ja mu uni oligi lõpetatud). Oh, minul juba juhtub. Õhtul siis jooksin ruttu pärast koosolekut Ihaste hotelli külalisi vastu võtma. Niiiiiii kahju, et Jeannet see aasta meiega ei olnud! Ja arvestades asjaolu, et Anna, Ets ja Rauno jätsid ka tulemata, oli meid natu vähe, a samas oli meil ikkagi tore (see tähendab minul oli väga tore!) Mängisime keeglit, sõim ja siis läksime Pattayasse - ei ole küll mu lemmikklubisid, aga meie seltskonnaga oli seal ikkagi mõnus. Meie sõbra-sünnipäevapidu ikkagi:)))))) Oh, oleks kõigil nii head sõbrad nagu minul!

Ei, minu peonädal ei saanud sellega läbi. Reedel pidasin ma sünnat koos töökaaslastega (söögiorgia). Laupäeval sain ma õnneks välja magada ja pühapäeval - siis kui peod peetud, tuli õige sünnipäevahommik. Telefon helises (mis sest et ma olen harjunud tööalaste telefonikõnedega, need kõned olid nii meeldivad. nii palju õnne, nagu mulle sooviti.. seda peaks jätkuma vähemalt järgnevaks kümneks aastaks=))). Õhtul istusin oma väikese perega ja siis, kui kõik olid lahkunud emaga. Naljakas, et kõik rõhutavad minu vanust.. 20? no ja siis? Pff....... Aga olgu, olen jah vana. Ise ei kurda. Varsti teate ise ka, mis tunne on olla 30 (haha..). Ja kella 9 ajal oli veel suurm üllatus - Marion helistas ja tuli huvitav pakkumine.. tule välja, viime Su kinno! Wohh kui lahe! Muidugi et ma (nagu ühele vanakesele kombeks) vingusin ja turtsusin, et tulgu niisama minule külla.. aga lõpuks ma ikkagi läksin. Mind siis veeti Suudlevatesse tudengitesse (süüa ma küll ei tahtnud, aga kokteil oli hea) ja pärast vaatasime "Hüppajat". Seda filmi kutsuti mind juba korra vaatama, aga Marion näe jõudis ette, samuti tutvustas Ta mulle Kunnarit, ma siiamaani ei tea, kell mõte oli mind kinno viia ja üldse pühapäeval välja minna, aga nad suutsid teha mulle ilusa üllatuse..
9 minutit enne südaööd jõudsin koju, et nautida selle ülitoreda päeva viimaseid minuteid, lugesin läbi viimased orksi õnnesoovid ja meilid - mille seas oli ka "ahjumeil", aga ei, minu tuju ei riku miski!

See oli nüüd küll lühike ülevaade lähiminevikust, aga ikkagi saite natuke veel minu tegemistest teada:)
Tulevikust nii vähe, et eile tegin puhkuseplaane - puhkusele ma küll ei lähe, aga sõpru külastan küll! Oii Jeanne, ma ootan juba aprillikuud!!! ..ja juulikuud! Peaasi, et Riiaga kõik hästi sujuks..

No need to run and hide
It's a wonderful, wonderful life
No need to laugh(???;P) and cry
It's a wonderful, wonderful life..

Esmaspäeval on inka raamatu vastamine.. mis te arvate, mitu lk ma lugenud ei ole?
oioi.. I need to run! ;)

ma lähen loen natuke.

tegelikult ka.. ?

PÄÄÄÄIKEST!

Hommikud on siin valged..

..ja ööd vihmased!

Hommikul oli taas varajane ärkamine.
Vaatasin aknast välja ja seal oli.. seal oli LUMIII!!
Nagu viimasel ajal kombeks sajabki meil öösel vihma ja päeval lund. Seekord oli teistmoodi ja ma siiralt loodan, et täna õhtul vihma sadama ei hakka. Mõnuuuus oli tööle tulla. Palju valgem on kohe (erinevalt detsembrikuu hommikutest) ja veel lumi.. mm.. kusjuures päike paistab ka ja taevas on nii taevasinine.. imeline=))

Aga eile tuli emme lõpuks koju. Vahel on nii mõnus, kui keegi koju tuleb. Mul on tunne, et olen vist viimased kuu aega üksi elanud.. whee! Aga eilse erilise sündmuse puhul tegin isegi süüa.. ja Talle vist meeldis:) Sain taas oma hambalugu kurta ja palju muid asju rääkida. Vaatasime telekat ja siis hakkas Ta vaatama, mis noote Ta oli kaasa toonud.

Üleeile oli jällegi huvitav päev. Peale tööd ruttu koju, siis tuli Mariann mulle järele ning viis mu klubitama. Igemevalu tuleb ju välja tantsida! Ja nii tore oli Teda näha üle pika aja. Muidugi veendusin ma seekord - see ei olnud suur avastus, vaid pigem valus tõestus, et ma olen totaalne tropimagnet. See ei seganud meid, sest juttu oli palju ja tantsisime ka (natuke vähem, kui tavaliselt, aga siiski). Tekkis nostalgia. Tahan tagasi tantsuaega, sest et meie rühm on ikkagi ülisuper:) Aga teisipäeval ma siiski käisin Uvega rääkimas, et see poolaasta jään passiivseks tantsijaks. Ma lihtsalt ei jõuaks nii palju.. but ma tulen Teid kindlasti vaatama! Orksis näeb natuke tantsimisega seotud pilte. Seal on ka paar Meie Maailma etenduse kaadrit. Ja kui ma kõike seda meenutasin, siis tekkis küll tunne, et olen oma lühikese elu jooksul ikka väga palju ära teha jõudnud..

Ma kuulan nüüd natuke muusikat ja hakkan võibolla inkat ka õppima. Võibolla. Sest et muusika on ikkagi palju parem..

Ja pilt, mis aknast avaneb..

Koo mu käpikuisse päike(a)

Mõni hetk on kohe väga-väga valus..

Kohe jõhkralt valus.

Aga enne lühidalt ilusatest sündmustest..
Nimelt Ksenia sai endale Riiale korteri, mida me koos sisustamas käisime. See on nii-niiiii lahe! Aitasin sisse kolida ja asju vedada ja ilusaks teha.. Laup oli soolaleib-sünnipäev ka. Nii vahva:)))

Eksamid said läbi ja topo sain ma suurepäraselt järele tehtud. See tähendab, et mul on endiselt natuke õnne.. Ma ei olegi maailma õnnetuim tüdruk? :O;)

Samuti oli hästi tore, et Irina ja Olga (pöörased kursaõed nagu ma ise) tulid mulle lõpuks külla. Pool aastat ei leidnud me sobivat aega, mil nemad oleks vabad ja mina ka (töönarkomaan nagu ma olen). Ja lõpuks tekkis tore idee, et nad tulevad mulle külla teisipäeval. Ema oli parajasti taas nädalaks mu hüljanud, superajastus. Õhtu möödus naerdes või naerdes? (Õhtu avastus oli see, et me naerame liiga palju. Kuid mis on veel hullem: me naerame koolis samamoodi! Seega me oleme ilmselt natuke imelikud.) Tähelepanek hommikl: tavaliselt jääb üle alati viin, seekord joodi Martinit ning järele jäi 1,5 liitrit Spiraiti:))

Ja nüüd siis kurdan ka natuke.

Nimelt on mul eluaeg probleeme olnud ülemise hambaga (puhaku Ta rahus).
Kunagi ma suutsin Ta mäel poleks murda nii, et tekkis mingi väike mõra. See tehti korda, plomm püsis umbes 3 aastat. Siis tuli taas arstil käia, pandi uus plomm, mis otsustas eelmine nv minu hambaga lahku minna. Hamba sisse tekkis ränk mõra ja hammas eraldus pooleldi plommist ja siis tuli minna jälle arsti juurde. Mina tahtsin küll minna Tormi etendust vaatama, aga valu oli juba piisavalt hull - otsustasin siis, et enne Gen klubi astun polikliinikust läbi ja külastan oma lemmikarsti:) Ta oli õnneks või kahjuks tööl ning arvas, et leiab minu jaoks aega, kui ma ootan natuke. Etenduseni oli ainult 20 min. (Enne ma muidugi üritasin nii 6 inimest endaga kaasa meelitada etendust vaatama, lõpuks helistasin Eeval, kes oligi nõus!) Aga siis tuli Eevale teatada, et mina olen hambaarsti juures ja ei tule ikkagi. Ta läks etendusele koos teise sõbrannaga ja etendus olevat eriti hea, nii et kes on vabad, minge kindlasti pühapäeval seda vaatama!
Aga hambast siis.. Tuli välja, et tükike hammast, mis eraldus plommist, tuleb välja tõmmata. See ei olnud valus. Sais nõmeda süsti ka ja siis vaatas arst, et tõmbab plommi ka välja. AII!! See oli ränk, väga ränk. Lõpuks amputeeriti kogu kupatus ja kolmapäevast oli määrati mulle trennivaba nädal, kummelitee-jäätise diiet ja saunakeeld. Ma ei saa isegi aurasse minna:´(. Läksin siis õhtul apteeki - kõnevõime oli suht 0-lähedane, aga ma suutsin selgeks teha, et soovin kummeliteed ja soola. Seejärel oli kaupsitiir, kust muretsesin suuremas koguses vaniljejäätist. Kui muidu ei olnud valus, siis kodus, kui tuimestus üle läks, hakkas ränk valutamine pihta. Ma tahtsin keele suust välja lõigata, et ta ei puudutaks mu valutavat-veritsevat iget:S
Tegin siis endale kummeliteed ja üritasin jäätist süüa. Tahtsin magama minna, aga valuga ei tulnud und. Õnneks Sander viitsis mu vingumist lugeda-kuulata ei olnud midagi, iga sõna valmistas julma valu. Rääkida ma ei saanud veel neljapäevalgi korralikult. Mingi aeg ma ikkagi kadusin voodisse ja siis helises telefon! Jess! Kes see oli? Muidugi et emme:)) Ta oli töölähetusel suurepärases Kirde-Eests ning otsustas korra uurida, millega tütar terve nädala üksi olles tegelenud on. Ainus hea asi: ma sain teada, kus Ta valuvaigisteid hoiab. Üldiselt ma vihkan ravimeid.. seega minul ei ole õrna aimugi, kas meil kodus apteek on olemas. Sain siis Talle ka paar sõna kurta. Esimene asi oli muidugi: "Ma tulen homme koju, tahad?!" Aga ei, ma ei tahtnud. Laupäeva õhtul tuleb nagunii.
Öösel ärkasin 3 korda üles, suus oli vastik maitse. Hommikul ärgates oli mul suus vatitükk - ilmselt olin otsustanud unepealt natuke haava puhastada ja edasi magada, väkk.
Eile oli hirm tänase tööpäeva ees, et kas üldse saan rääkida klientidega. Aga saan küll. Kõnevõime on tagasi, saan juba natuke rohkem naeratada ja isegi midagi asjalikumat süüa, kui seda on jäätis:)

Ma teen nüüd tööd ka.
Kirjutage ja joonistage.

Mõni hetk..

Mul tuli just meelde, et Maksimil oli eile sünnipäev.. (LV Maksimil).
Miks mulle ei meeldi mälestused? Tegelikult meeldivad. Aga vahel ma ei taha kõike mäletada, kuid mäletan ikkagi. Ilusad hetked on vahel ka hea ära unustada.
Ma ei soovinud õnne? Ei, ei soovinud. Ja ei soovi ka. Ja ma loodan, et Tema ei soovi mulle ka. Aga suvel on raudselt Läti-Eestitripi aeg.(Teeme elu keeruliseks?) Oeh.. =)

Mõni hetk on elus ilusam kui teine
Mõni hetk on kohe väga-väga ilus
Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus
ja see oli - ilus

Hiljem samamoodi vaatasid sa mind
Ja su silmad olid kahtlustusest pilus
et kas räägin vaid või armastan ma sind
ja see oli ilus

Mõni hetk on elus valusam kui teine
Mõni hetk on kohe väga-väga valus
Keegi oli mul, kes minult andeks palus
Tal oli põhjust, see oli valus

Kaua seisime ja tummalt seisin mina
Tuhat korda ise patusem kui Sina
Aga Sina olid see, kes andeks palus
Ma ei vastanud, see oli valus

J. T.