Mõni hetk on kohe väga-väga valus..

Kohe jõhkralt valus.

Aga enne lühidalt ilusatest sündmustest..
Nimelt Ksenia sai endale Riiale korteri, mida me koos sisustamas käisime. See on nii-niiiii lahe! Aitasin sisse kolida ja asju vedada ja ilusaks teha.. Laup oli soolaleib-sünnipäev ka. Nii vahva:)))

Eksamid said läbi ja topo sain ma suurepäraselt järele tehtud. See tähendab, et mul on endiselt natuke õnne.. Ma ei olegi maailma õnnetuim tüdruk? :O;)

Samuti oli hästi tore, et Irina ja Olga (pöörased kursaõed nagu ma ise) tulid mulle lõpuks külla. Pool aastat ei leidnud me sobivat aega, mil nemad oleks vabad ja mina ka (töönarkomaan nagu ma olen). Ja lõpuks tekkis tore idee, et nad tulevad mulle külla teisipäeval. Ema oli parajasti taas nädalaks mu hüljanud, superajastus. Õhtu möödus naerdes või naerdes? (Õhtu avastus oli see, et me naerame liiga palju. Kuid mis on veel hullem: me naerame koolis samamoodi! Seega me oleme ilmselt natuke imelikud.) Tähelepanek hommikl: tavaliselt jääb üle alati viin, seekord joodi Martinit ning järele jäi 1,5 liitrit Spiraiti:))

Ja nüüd siis kurdan ka natuke.

Nimelt on mul eluaeg probleeme olnud ülemise hambaga (puhaku Ta rahus).
Kunagi ma suutsin Ta mäel poleks murda nii, et tekkis mingi väike mõra. See tehti korda, plomm püsis umbes 3 aastat. Siis tuli taas arstil käia, pandi uus plomm, mis otsustas eelmine nv minu hambaga lahku minna. Hamba sisse tekkis ränk mõra ja hammas eraldus pooleldi plommist ja siis tuli minna jälle arsti juurde. Mina tahtsin küll minna Tormi etendust vaatama, aga valu oli juba piisavalt hull - otsustasin siis, et enne Gen klubi astun polikliinikust läbi ja külastan oma lemmikarsti:) Ta oli õnneks või kahjuks tööl ning arvas, et leiab minu jaoks aega, kui ma ootan natuke. Etenduseni oli ainult 20 min. (Enne ma muidugi üritasin nii 6 inimest endaga kaasa meelitada etendust vaatama, lõpuks helistasin Eeval, kes oligi nõus!) Aga siis tuli Eevale teatada, et mina olen hambaarsti juures ja ei tule ikkagi. Ta läks etendusele koos teise sõbrannaga ja etendus olevat eriti hea, nii et kes on vabad, minge kindlasti pühapäeval seda vaatama!
Aga hambast siis.. Tuli välja, et tükike hammast, mis eraldus plommist, tuleb välja tõmmata. See ei olnud valus. Sais nõmeda süsti ka ja siis vaatas arst, et tõmbab plommi ka välja. AII!! See oli ränk, väga ränk. Lõpuks amputeeriti kogu kupatus ja kolmapäevast oli määrati mulle trennivaba nädal, kummelitee-jäätise diiet ja saunakeeld. Ma ei saa isegi aurasse minna:´(. Läksin siis õhtul apteeki - kõnevõime oli suht 0-lähedane, aga ma suutsin selgeks teha, et soovin kummeliteed ja soola. Seejärel oli kaupsitiir, kust muretsesin suuremas koguses vaniljejäätist. Kui muidu ei olnud valus, siis kodus, kui tuimestus üle läks, hakkas ränk valutamine pihta. Ma tahtsin keele suust välja lõigata, et ta ei puudutaks mu valutavat-veritsevat iget:S
Tegin siis endale kummeliteed ja üritasin jäätist süüa. Tahtsin magama minna, aga valuga ei tulnud und. Õnneks Sander viitsis mu vingumist lugeda-kuulata ei olnud midagi, iga sõna valmistas julma valu. Rääkida ma ei saanud veel neljapäevalgi korralikult. Mingi aeg ma ikkagi kadusin voodisse ja siis helises telefon! Jess! Kes see oli? Muidugi et emme:)) Ta oli töölähetusel suurepärases Kirde-Eests ning otsustas korra uurida, millega tütar terve nädala üksi olles tegelenud on. Ainus hea asi: ma sain teada, kus Ta valuvaigisteid hoiab. Üldiselt ma vihkan ravimeid.. seega minul ei ole õrna aimugi, kas meil kodus apteek on olemas. Sain siis Talle ka paar sõna kurta. Esimene asi oli muidugi: "Ma tulen homme koju, tahad?!" Aga ei, ma ei tahtnud. Laupäeva õhtul tuleb nagunii.
Öösel ärkasin 3 korda üles, suus oli vastik maitse. Hommikul ärgates oli mul suus vatitükk - ilmselt olin otsustanud unepealt natuke haava puhastada ja edasi magada, väkk.
Eile oli hirm tänase tööpäeva ees, et kas üldse saan rääkida klientidega. Aga saan küll. Kõnevõime on tagasi, saan juba natuke rohkem naeratada ja isegi midagi asjalikumat süüa, kui seda on jäätis:)

Ma teen nüüd tööd ka.
Kirjutage ja joonistage.