Viimane:)

Ennustan, et see postitus jääb 2008. aastal viimaseks. (Enamik sõpradest, kes end läbi blogi minu eluga kursis hoiavad, on lõpuks ometi Tartus ja ma kaunis optimistlikult usun, et saan kõigiga järgmisel nädalal kindlasti kokku! Jeannet ma nägin juba eile, whee!!)

Pühad on möödunud rahulikult ja väga mõnus on praegu kodus istuda ning trükkida neid ridu. Sel aastal olid pisut teistmoodi jõulud. Nimelt mu ema on Saksas ja kuna traditsiooniliselt koguneb pere tema sünnipäeval (24.12) maale, siis seekord koguneti ilma temata ja lihtsalt jõulude puhul. Kummaline, millegi pärast tabasin end mõttelt, et alati oleme osaliselt katoliiklaste jõule ka tähistanud, aga see oli ikkagi pigem ema sünnipäev. Nojah, mis seal ikka..

24. oli natuke hirm üksi maale sõita, sest et ma ei armasta üldse Lõuna-Eesti teid ja ma ei oska väga midagi teha peale rooli keeramise. Lisaks sellele, et ma olen tüüpiline naine, olid mu kojamehed mustad ja klaasipesuvedelik otsas. Jess. Nii ma siis sõitsin mingi 80-ga äkki, siis 70-ga ja lõpuks, kui enam enda ette 10 m kaugusele ka ei näinud, tegin peatuse, et klaas natuke puhtamaks saada. Geenius.. Kohale ma jõudsin siiski päris õigeks ajaks. Järgmisel päeval otsustas täditütar (kes suutis jõulude ajal haigeks jääda) oma mehega Tartusse tagasi tulla. Tagasiteel paluti teha 2 peatust - klaasipuhastus ja tankla külastus. Oi mulle meeldib, kui mu auto eest hoolitsetakse! Viisin nad enda seljakotiga esmalt enda juurde, tegime pitsat ja siis viisin nad nende Eesti koju ja tõin Jeanne enda juurde. Jänkut oli nii tore näha jälle! Ja aitäh selle Take That-i plaadi eest, nii-nii hea on!!

Täna olin kodus ja sõin-sõin-sõin.. palju võib süüa?! Õhtul tahaks midagi ette võtta, aga ma ütlesin kinno kutsest ära, täditütar ütles, et ta kutt on nüüd ka haige ja nendega ka ei lähe välja, nii et olla edasi kodus? sobib ideaalselt! Aasta on olnud pikk ja kurnav, viimase nädala võib maha magada.. Pealegi sain jõululaupäeval juba täditütre mehega piisavalt maailmaasju arutada ja üliõpilaselu muljeid jagada. Kokkuvõte: 1) Eesti on õigel teel. Vist. 2) Kõiki selle maailma kodanikke vaevab hirm.

Ma lähen helistan nüüd emale. Oleks võinud ikka end kaasa pakkida talle, aga kuna mul on juba pikemat aega Prantsusmaa-vaimustus, siis loobusin ettepanekust sugulasi külastada ja otsustasin hakata uurima võimalusi pürgida natuke lähemale oma unistustele. Eks näis..

Ahjaa, jõuluvana oli minu arust liiga heas tujus, sest et ma oleks ootanud vitsa.. aga pärast kingisadu võib vist jääda uskuma, et olin väga tubli tüdruk:))