Saturday, February 21

Rohkem rauda..

Mjah, midagi positiivset praegu kirjutada on raske, aga ma lõpupoole üritan.
Nimelt käisin eile arsti juures ja ega sealt midagi head ei kuulnud. Läksin oma kroonilise kurguprobleemiga, tulin teadmisega, et järgmised kuud mööduvad ilmselt arstide juures käies.
Aneemia? Lihtsalt rauapuudus? Kilpnääre? Lümfisõlmed? Nimekiri on pikem. Igatahes midagi on väga korrast ära, teaks vaid, mis. Eilne hommik möödus erinevate haiguste kirjeldusi uurides ja pinget kogudes:)) (No kui väga otsida, siis ju võib leida kõike: probleemid mäluga, unisus, ärrituvus, periooditi valud selja ja otsmiku piirkonnas, punane kurk, madal vererõhk, madal hemoglobiinitase, ringid silmade all.. - aga neid tundemörke võivad ka teatud teised probleemid ka põhjustada). Aga lõpuks ma otsustasin, et olen suur ja tugev ja mul pole midagi viga. Tüüpiline mina.. Kuigi ilmselt oleks siiski mõistlik mõni rohi ikka välja osta ja seeläbi natuke enda eluiga pikendada, sest ma tahan ikkagi natuke rohkem siin elus ära teha ja vaadata, mis sellest maailmas järgneva (vähemalt 20 aasta) jooksul toimub.. Oleks ilus!

Lubasin natuke positiivsust? Ma luban üldse väga palju asju..

Sünnipäevanädal on toonud kaasa palju kokkamist, ringisõitmist ja suhtlemist. Tore oli lugeda inimeste sõnumeid, kirju ja võtta vastu lähedaste inimeste telefonikõnesid. Sõpradega oli väiksem koosviibimine 13. reedel. See oli väga lahe! Aitäh kõikidele, kes kohal olid! Tähistamine jätkus peoga teisipäeval kodus, õhtul Panges käimisega, kolmapäeval kodus (sugulastega), neljapäeval BB-s, reedel kv firmas (kus ma praktikal olen). Midagi tuleb ilmselt pühap ka, aga ma veel päris täpselt ei tea. Igatahes tänaseks on olnud juba nädal aega sünnipäevatralli ja see on tore. Selline elu aitab tuju üleval hoida ja toob sõbrad kokku. Viimastel aastatel on paraku nii kiire, et vahel napib aega niisama kohvigi jooma minna, rääkimata suurematest ettevõtmistest.. Mulle väga meeldib käia suurema seltskonnaga koos ja midagi korraldada.

Praktika mulle meeldib tohutult. Firma, kuhu mul õnnestus saada, on lihtsalt parim! Ja ma siiralt loodan, et edasi läheb kõik ka plaanipäraselt. Aga tulevikuplaanid on mul endiselt natuke sassis, kuna ma ei suuda otsustada, mis edasi teha. Ilmselt saavad need paika, kui ma saan arstilt mõne huvitava diagnossi, siis peaks selguma ka parim koht maailmas, kus ma saaks lõpuks kvaliteetset eksisteerimist nautida ja segamatult igapäevaseid toimetusi teha. Sellega läheb siiski aega ja seni üritan mitte alla anda ning tegutseda maksimaalse intensiivsusega.

Eile käisin nt Griegi portreel - väga hea kontsert oli. Elamus. Mis siis, et mul kogu aeg nuusata oli vaja. See tuli ära unustada. Nostalgia - miks ma ei läinud edasi muusikat õppima? Oeh. Ilmselt ma unistasin saada bisnesvumeniks. Ei tea. Ja siis vaatasin kunagisi kirjandeid - kunagi tuli ka paberi määrimine päris hästi välja. Kirjandid meenusid ilmselt seetõttu, et kohtasin kontserdil ühte kirjanduse õpetajat, kes väga palju aitas kaasa minu lõpukirjandi kirjutamisele. Poolteist aastat füüsikat ja matti - peaks mõne asjalikuma kirjandusteose kätte võtma.
On soovitusi?
Jääna ootama!

Ja palun veel natuke päikest ja tervist ka.
Vastu saadan südamlikud tervitused ja naerupallikese.

No comments: