Kust ma nüüd alustama peaks?
..hm
Natuke aega, avan märkmiku ja hakkan otsast peale kõike üles kirjutama..
Viimasel ajal olen ma jälle üles ärganud ja tegutsema hakkanud.
Mitu korda olen jõudnud järelduseni, et mul oleks vaja veel ühte lisanädalat igasse kuusse (mõistagi ma hea meelega veedaks selle lebotades).
Eelmine nädal oli siis kiire. 13. korraldasin kursapidu - korraldamisrõõm on see kõige suurem rõõm maailmas, eksole? See oli väga tore, nagu minuni jõudnud kommentaaride põhjal võib järeldada. Lõhuti ära kõigest pliidi ahi:) (seega pidu ei ole veel lõppenud.)
Järgmine päev oli mul kiire.. kooli nagu arvata oli ma ei jõudnud. Ahju pärast jäin majja kauemaks ja õnneks Rauno ja Rainer olid mulle seltsiks, kui omanikuga asjad ühel pool, hakkasime linna poole matkama, sõime Lõunakas ja siis mind veel üritati kooli ajada, aga ei, mina otsustasin, et koju minna on kõige targem otsus. Pealegi olin enne pidu 3 päeva haige olnud ja eriti ränk väsimus oli peal.
Ja neljapäev oli ometigi sõbrapäev.. mil ma ühtlasi otsustasin enda sünnipäeva tähistada! Seda kõike oli minu jaoks piisavalt palju. Neljapäeval jõudsin koju kell 15, kell 17 oli töö juures koosolek (kus ma ei jäänud mitte sügavasse unne, aga sain piisavalt tähelepanu, kuna mu silmad lihtsalt vajusid aeg-ajalt kinni - jah, nagu ajaloo tunnis või siis geomaatika loengus, ühel hetkel märkasid seda kõik teised töökaaslased ja mu uni oligi lõpetatud). Oh, minul juba juhtub. Õhtul siis jooksin ruttu pärast koosolekut Ihaste hotelli külalisi vastu võtma. Niiiiiii kahju, et Jeannet see aasta meiega ei olnud! Ja arvestades asjaolu, et Anna, Ets ja Rauno jätsid ka tulemata, oli meid natu vähe, a samas oli meil ikkagi tore (see tähendab minul oli väga tore!) Mängisime keeglit, sõim ja siis läksime Pattayasse - ei ole küll mu lemmikklubisid, aga meie seltskonnaga oli seal ikkagi mõnus. Meie sõbra-sünnipäevapidu ikkagi:)))))) Oh, oleks kõigil nii head sõbrad nagu minul!
Ei, minu peonädal ei saanud sellega läbi. Reedel pidasin ma sünnat koos töökaaslastega (söögiorgia). Laupäeval sain ma õnneks välja magada ja pühapäeval - siis kui peod peetud, tuli õige sünnipäevahommik. Telefon helises (mis sest et ma olen harjunud tööalaste telefonikõnedega, need kõned olid nii meeldivad. nii palju õnne, nagu mulle sooviti.. seda peaks jätkuma vähemalt järgnevaks kümneks aastaks=))). Õhtul istusin oma väikese perega ja siis, kui kõik olid lahkunud emaga. Naljakas, et kõik rõhutavad minu vanust.. 20? no ja siis? Pff....... Aga olgu, olen jah vana. Ise ei kurda. Varsti teate ise ka, mis tunne on olla 30 (haha..). Ja kella 9 ajal oli veel suurm üllatus - Marion helistas ja tuli huvitav pakkumine.. tule välja, viime Su kinno! Wohh kui lahe! Muidugi et ma (nagu ühele vanakesele kombeks) vingusin ja turtsusin, et tulgu niisama minule külla.. aga lõpuks ma ikkagi läksin. Mind siis veeti Suudlevatesse tudengitesse (süüa ma küll ei tahtnud, aga kokteil oli hea) ja pärast vaatasime "Hüppajat". Seda filmi kutsuti mind juba korra vaatama, aga Marion näe jõudis ette, samuti tutvustas Ta mulle Kunnarit, ma siiamaani ei tea, kell mõte oli mind kinno viia ja üldse pühapäeval välja minna, aga nad suutsid teha mulle ilusa üllatuse..
9 minutit enne südaööd jõudsin koju, et nautida selle ülitoreda päeva viimaseid minuteid, lugesin läbi viimased orksi õnnesoovid ja meilid - mille seas oli ka "ahjumeil", aga ei, minu tuju ei riku miski!
See oli nüüd küll lühike ülevaade lähiminevikust, aga ikkagi saite natuke veel minu tegemistest teada:)
Tulevikust nii vähe, et eile tegin puhkuseplaane - puhkusele ma küll ei lähe, aga sõpru külastan küll! Oii Jeanne, ma ootan juba aprillikuud!!! ..ja juulikuud! Peaasi, et Riiaga kõik hästi sujuks..
No need to run and hide
It's a wonderful, wonderful life
No need to laugh(???;P) and cry
It's a wonderful, wonderful life..
Esmaspäeval on inka raamatu vastamine.. mis te arvate, mitu lk ma lugenud ei ole?
oioi.. I need to run! ;)
ma lähen loen natuke.
..hm
Natuke aega, avan märkmiku ja hakkan otsast peale kõike üles kirjutama..
Viimasel ajal olen ma jälle üles ärganud ja tegutsema hakkanud.
Mitu korda olen jõudnud järelduseni, et mul oleks vaja veel ühte lisanädalat igasse kuusse (mõistagi ma hea meelega veedaks selle lebotades).
Eelmine nädal oli siis kiire. 13. korraldasin kursapidu - korraldamisrõõm on see kõige suurem rõõm maailmas, eksole? See oli väga tore, nagu minuni jõudnud kommentaaride põhjal võib järeldada. Lõhuti ära kõigest pliidi ahi:) (seega pidu ei ole veel lõppenud.)
Järgmine päev oli mul kiire.. kooli nagu arvata oli ma ei jõudnud. Ahju pärast jäin majja kauemaks ja õnneks Rauno ja Rainer olid mulle seltsiks, kui omanikuga asjad ühel pool, hakkasime linna poole matkama, sõime Lõunakas ja siis mind veel üritati kooli ajada, aga ei, mina otsustasin, et koju minna on kõige targem otsus. Pealegi olin enne pidu 3 päeva haige olnud ja eriti ränk väsimus oli peal.
Ja neljapäev oli ometigi sõbrapäev.. mil ma ühtlasi otsustasin enda sünnipäeva tähistada! Seda kõike oli minu jaoks piisavalt palju. Neljapäeval jõudsin koju kell 15, kell 17 oli töö juures koosolek (kus ma ei jäänud mitte sügavasse unne, aga sain piisavalt tähelepanu, kuna mu silmad lihtsalt vajusid aeg-ajalt kinni - jah, nagu ajaloo tunnis või siis geomaatika loengus, ühel hetkel märkasid seda kõik teised töökaaslased ja mu uni oligi lõpetatud). Oh, minul juba juhtub. Õhtul siis jooksin ruttu pärast koosolekut Ihaste hotelli külalisi vastu võtma. Niiiiiii kahju, et Jeannet see aasta meiega ei olnud! Ja arvestades asjaolu, et Anna, Ets ja Rauno jätsid ka tulemata, oli meid natu vähe, a samas oli meil ikkagi tore (see tähendab minul oli väga tore!) Mängisime keeglit, sõim ja siis läksime Pattayasse - ei ole küll mu lemmikklubisid, aga meie seltskonnaga oli seal ikkagi mõnus. Meie sõbra-sünnipäevapidu ikkagi:)))))) Oh, oleks kõigil nii head sõbrad nagu minul!
Ei, minu peonädal ei saanud sellega läbi. Reedel pidasin ma sünnat koos töökaaslastega (söögiorgia). Laupäeval sain ma õnneks välja magada ja pühapäeval - siis kui peod peetud, tuli õige sünnipäevahommik. Telefon helises (mis sest et ma olen harjunud tööalaste telefonikõnedega, need kõned olid nii meeldivad. nii palju õnne, nagu mulle sooviti.. seda peaks jätkuma vähemalt järgnevaks kümneks aastaks=))). Õhtul istusin oma väikese perega ja siis, kui kõik olid lahkunud emaga. Naljakas, et kõik rõhutavad minu vanust.. 20? no ja siis? Pff....... Aga olgu, olen jah vana. Ise ei kurda. Varsti teate ise ka, mis tunne on olla 30 (haha..). Ja kella 9 ajal oli veel suurm üllatus - Marion helistas ja tuli huvitav pakkumine.. tule välja, viime Su kinno! Wohh kui lahe! Muidugi et ma (nagu ühele vanakesele kombeks) vingusin ja turtsusin, et tulgu niisama minule külla.. aga lõpuks ma ikkagi läksin. Mind siis veeti Suudlevatesse tudengitesse (süüa ma küll ei tahtnud, aga kokteil oli hea) ja pärast vaatasime "Hüppajat". Seda filmi kutsuti mind juba korra vaatama, aga Marion näe jõudis ette, samuti tutvustas Ta mulle Kunnarit, ma siiamaani ei tea, kell mõte oli mind kinno viia ja üldse pühapäeval välja minna, aga nad suutsid teha mulle ilusa üllatuse..
9 minutit enne südaööd jõudsin koju, et nautida selle ülitoreda päeva viimaseid minuteid, lugesin läbi viimased orksi õnnesoovid ja meilid - mille seas oli ka "ahjumeil", aga ei, minu tuju ei riku miski!
See oli nüüd küll lühike ülevaade lähiminevikust, aga ikkagi saite natuke veel minu tegemistest teada:)
Tulevikust nii vähe, et eile tegin puhkuseplaane - puhkusele ma küll ei lähe, aga sõpru külastan küll! Oii Jeanne, ma ootan juba aprillikuud!!! ..ja juulikuud! Peaasi, et Riiaga kõik hästi sujuks..
No need to run and hide
It's a wonderful, wonderful life
No need to laugh(???;P) and cry
It's a wonderful, wonderful life..
Esmaspäeval on inka raamatu vastamine.. mis te arvate, mitu lk ma lugenud ei ole?
oioi.. I need to run! ;)
ma lähen loen natuke.
tegelikult ka.. ?
PÄÄÄÄIKEST!
PÄÄÄÄIKEST!
1 comment:
Jeanne says:
riias ei tee sa nagunii selle inglise keelega midagi
..eksole
Post a Comment