Lennuk maandus!
..ja asusme inimesi jälitama, et mitte ära kaduda
Siis läksid meie teed Tanjaga lahku. Tema võttis takso ja mina asusin ootama, ootama JÄNKUT! :)
Ta saabus natuke hiljem kui mina. Sain vaikselt sisse elada. Inimesed olid seal ikka väga kirjud - kõik rassid illmselt koos! Oli põnev. Kui Jeanne kohale tuli, ei uskunud ma umbes pool tundi, et olen seal.. aga tasapisi hakkasin juba uskuma ka. Buss, millega Nottinghami sai, hilines küll nii umbes 50 minutit kui mitte rohkem... aga ei ole hullu. Jõudsime õnnelikult linnakusse ja isegi plaanitud loengutesse ka. Esimeseks oli siis karjääri loeng, kuhu küll jäime hiljaks ega saanud kõrvuti istuda.. istusin siis mingi roosa kampsuniga kuti kõrvale ja vahtisin niisama rahvast.. ja inimesed olid endiselt harjumatult kirjud! Järgnes makro loeng, millest ma suurt aru ei saanud - briti aktsent ja teaduslik keel vai midagi, kõik oli natuke liiga teoreetiline minu jaoks ka - ja eks see unetu öö andis tunda õrnalt. Prantsuse keelest olin ma küll vaimustuses! Seal oli küll vähe inimesi, aga mulle meeldiski nii. Ma tahtsin küll kaasa teha, aga olin igaks juhuks vait.. :P Ja siis kui õppejõud ikka küsis minult midagi, oli mul ehkmatus ja ükski sõna ei tulnud meelde:D Lõpuks saime tagasi linnakusse (koju), aga seal ei saanud me kuigi kaua olla. Ruttu pessu, mõni maitsev võileib hamba alla, kiire särgi ümberlõikamine ja peole! Nimelt mul vedas - sattusin just õigel ajal, mil Nottinghami tudengid pidutsesid - pub crawl! (Carnage oli vist nimetus?) Seal oli mõnusalt inimesi, kõigil samad t-särgid, 6 baari ja lõpp ööklubis. Mul oli kerge segadus, sest et ma ei teadnud kedagi, aga lõbus oli küll! Väga võimas üritus igatahes. korraldaks Eestiski midagi taolist, aga liiga väikesed mastaabid (ja liiga vähe tõelisi baare, millest ilmselt vähesed oleks nõus sellise ürituse lubamisega oma ruumides). Ööklubis ma kahjuks otsustasin kokku kukkuda ja kella 3 ajal olime sunnitud koju minema. Aga sellest hoolimata oli kogu õhtu väga lahe. Richard ja Peter ja Maeve (loodetavasti ei kirjutanud valesti) ja veel 1 Kanada tüdruk ja Jeanne - tore rahvusvaheline seltskond.
Reedel oli Jeanne kella 2ni tööl, mina suutsin enda telefoni äratuskella Eesti aja järgi kell 12 laulma panna, seega äratus oli kohaliku aja järgi kell 10!! urr.. ) Mõistagi magasin edasi. Kell 12 olin jälle ärkvel ja hakkasin ennast korda tegema. Tore, et ajavahe töötas minu kasuks.. (Eestis oleks ju olnud juba kell 2). Kui Jeanne koju jõudis, läksime linna. Vaatasin natuke ringi, käisime Robin Hoodi kuju juures ja lossi ümber ja õhtul jõudsime kinno. Vaatasime filmi "27 dresses". Pärast seda tagasi koju, uni ja laupäeval oli šoppamise päev:)) Alustasime New Lookist, sealt tuli arvatavasti parim ost ka. Ma ei hakka kõiki poode loetlema, kuna Nottingham ongi loodud šoppamiseks! Oli väsitav, aga siiski tore päev. Koju jõudes suuremat sorti asjade pakkimine. Siis käisime ka kohalikus poes, kust sain šokolaade ja nänni kodustele. Poes kohtas jeanne oma tuttavaid (Taist vist). Mul oli jällegi põnev kuulata nende juttu. Ja veel tegi Jeanne suurepärase õhtusöögi! Ja kella 1 ajal oli vaja magama jääda, kuna pühapäev oli reserveeritud Londoni tripi jaoks!
It´s London calling..
Jah, hommikul sõitsime vara-vara bussiga pealinna. Esimest korda oma reisi jooksul ma tõesti vajusin ära, kogu bussisõidu magasin maha. Siis oli aeg ärgata ja algaski suurem seiklemine. Leidsime suveniiridepoe, kuigi otsisime turismiinfot. Siis aga tulime välja ka sattusime vahvate Big Bus-ikuttide peale, kes müüsid turismibussi pileteid. See meie plaan oligi, et sõidame bussiga ringi, nii saab kõik ära näha ja põnevamates kohtades maha minna - kõige parem oli see, et saime veel praami peale ka, mis meid natuke Thames-il sõidutas. Nägime ka mingit immigrantide või välismaalaste või ma ei teagi, kuidas seda nimetada, aga oli väiksemat sorti streik. Igal sammul oli suurem vaimustus.. oeh, kui oleks vaid rohkem aega olnud! Päev möödus kiiresti. Lõpuks jõudsime Hyde´i! See ei olegi nii suur, aga tõepoolest võimas oleks selle läheduses elada.
Üldse oli UK-s kõik väga roheline ja harmooniline. Inimesed olid ääretult viisakad - vabandavad ja tänavad ja vabandavad. Nii tore oli kõike seda kogeda! Ja nii kurb oli lahkuda..
Aitäh, Jeanne, et Sa mind külla kutsusid! Ja loodetavasti jõuan ma kunagi veel UK-sse.
Lennujaamas oli äärmiselt igav öö. Aga äärmiselt seiklusterikas pagasikontroll - ärge võtke kunagi reisile kaasa asju, mis on külastatavas riigis illegaalsed! :) Aga avalikult ma oma rasketest läbielamistest siin ikkagi kirjutama ei hakka.
Friday, April 25
Tripi algus..
Jah, ma ikka otsustasin oma tripi elamused kirja panna, siis on aastate pärast hea meenutada!
Alustan siis oma seikluste algusest - ehk siis Tartus bussile minekust. Tegin ju reisi keeruliseks - Riiast Jelgavasse (kus ma sain öömaja, et ei peaks Tallinnast bussiga Riiga hommikul loksuma) ja sealt Riiga ja siis Riiast otsisin lennujaama üles. Tartust sõitsin ma Pärnusse, kus ootasin Riia bussi ja Riias siis algas minu seiklemine. Õnneks seal sain hakkama vene keelega, bussijaama tädi oli sõbralik, müüs mulle Jelgava pileti ja näitas, kuhu marsa saabub. Kui ma küsisin, kuidas ma hommikul lennujaama võiks saada, siis läks keeruliseks - Ta teadis, et sinna läheb buss nr 22, aga oluliselt rohkem infot Tema käest ma ei saanudki. Seega tabas esimene ehmatus: Kuidas ma homme lennujaama saan ja kas ma ikka Inglismaale jõuan?!
Teel Jelgavasse oli aeg helistada Lenale, kes pidi mulle kohalikku bussijaama vastu tulema. Siis ma avastasin, et ma ei ole Ta numbrit õiges formaadis salvestanud ja ma ei osanud Talle helistada.. super;) Õnneks Ta siiski helistas mulle ise lõpuks, kuna mõistis, et minult kõnet ootama jääda oleks liiga naiivne. Oeh. Kui kohale jõudsin, oli küll väga hea meel! Järgmine sihtkoht oli nende kohal klubi Krekli (4 valge särgi klubi). Sinna tuli veel paar tuttavat, kes Eestis Baltikum tantsib asjast osa võtsid. Mind olid paljud tervitanud (seal hulgas Martinš) ja kõik kahetsestid, et ei saanud kolmapäeval klubisse tulla. Aga lõpuks neid jõudis sinna ikka päris mitu.. ja kelle üle eriti hea meel oli? Martinši=) Sest et Tal oli järgmisel päeval sertifikaadi kaitsmine (ehk siis 1 tähtsamat sorti eksam), aga Ta ikka tuli kohale ja tantsis ja rääkis juttu ja tahtis veel mulle öösel linnaekskursiooni teha, aga ei, mina tahtsin natuke magada enne UK-d ja lasin teised ka ilusti koju. Igatahes oli fun.
Hommikul oli raske uskuda, et pean juba lahkuma.. sõin oma võileiba ja mõtlesin, kas ma ikka saan lennujaama kohale. Lõpuks oli aeg sättima hakata. Kohver ruttu kokku ja jooksuga bussijaama. Õnneks oli 1 Riia buss juba ees. 50 min sõitu ja olingi bussijaamas. Nüüd algas järjekordne paanika - kuidas ma leian õige bussipeatuse? Läksin tunnelisse ja hakkasin nuputama, kus ma peaks välja tulema, et saaks õigele poole teed ja ka õige peatuse juurde. Väljusin tunnelist ja vaatan, et krt.. ei ole ju bussi nr 22 kuskil kirjas. Küsisin siis ühe suvalise kuti käest, kas Ta inglise keelt räägib - nooremad ei räägi seal väga vene keelt ja see tüüp nägi väga lätlane välja (ja rääkiski suurepäraselt inglise keelt), sain teada, et pean tagasi tunnelisse minema ja natuke edasi kõndima. Väljusin järgmises kohas - vaatan märke - ja mida ma näen.. ei ole bussi nr 22:( Kõndisin siis natuke edasi, järgmine post ei olnud ka palju tõotav.. aga lõpuks tuli veel üks paviljon, mis varjas õiget posti - ma olin õiges kohas! Siis ma sain bussi peale, kuidas mulle ei meeldi täis bussid! Ja see läti tädike.. piletit müüv täsike.. oeh.. aga jõudsin küll lennujaama, isegi väga õigel ajal!
Lennujaamas ma leisin endale uue sõbra - Tanja. Ta oli küll lätlanna, aga rääkis vene keelt ja Temaga koos saime järjekordades passida ja ka lennukis kõrvuti istuda. Tanja sõitis ka Nottinghami oma endisele klassiõele külla ja Temagi lendas tagasi Londoni kaudu (viimase päeva kavatses veeta Londonis nagu minagi). Seiklused olid selleks korraks läbi ja paanika ka. Kõik oli järsku väga tore ja kuigi ma olin väga unine, oli südames mõnus elevus ja ootus!
Alustan siis oma seikluste algusest - ehk siis Tartus bussile minekust. Tegin ju reisi keeruliseks - Riiast Jelgavasse (kus ma sain öömaja, et ei peaks Tallinnast bussiga Riiga hommikul loksuma) ja sealt Riiga ja siis Riiast otsisin lennujaama üles. Tartust sõitsin ma Pärnusse, kus ootasin Riia bussi ja Riias siis algas minu seiklemine. Õnneks seal sain hakkama vene keelega, bussijaama tädi oli sõbralik, müüs mulle Jelgava pileti ja näitas, kuhu marsa saabub. Kui ma küsisin, kuidas ma hommikul lennujaama võiks saada, siis läks keeruliseks - Ta teadis, et sinna läheb buss nr 22, aga oluliselt rohkem infot Tema käest ma ei saanudki. Seega tabas esimene ehmatus: Kuidas ma homme lennujaama saan ja kas ma ikka Inglismaale jõuan?!
Teel Jelgavasse oli aeg helistada Lenale, kes pidi mulle kohalikku bussijaama vastu tulema. Siis ma avastasin, et ma ei ole Ta numbrit õiges formaadis salvestanud ja ma ei osanud Talle helistada.. super;) Õnneks Ta siiski helistas mulle ise lõpuks, kuna mõistis, et minult kõnet ootama jääda oleks liiga naiivne. Oeh. Kui kohale jõudsin, oli küll väga hea meel! Järgmine sihtkoht oli nende kohal klubi Krekli (4 valge särgi klubi). Sinna tuli veel paar tuttavat, kes Eestis Baltikum tantsib asjast osa võtsid. Mind olid paljud tervitanud (seal hulgas Martinš) ja kõik kahetsestid, et ei saanud kolmapäeval klubisse tulla. Aga lõpuks neid jõudis sinna ikka päris mitu.. ja kelle üle eriti hea meel oli? Martinši=) Sest et Tal oli järgmisel päeval sertifikaadi kaitsmine (ehk siis 1 tähtsamat sorti eksam), aga Ta ikka tuli kohale ja tantsis ja rääkis juttu ja tahtis veel mulle öösel linnaekskursiooni teha, aga ei, mina tahtsin natuke magada enne UK-d ja lasin teised ka ilusti koju. Igatahes oli fun.
Hommikul oli raske uskuda, et pean juba lahkuma.. sõin oma võileiba ja mõtlesin, kas ma ikka saan lennujaama kohale. Lõpuks oli aeg sättima hakata. Kohver ruttu kokku ja jooksuga bussijaama. Õnneks oli 1 Riia buss juba ees. 50 min sõitu ja olingi bussijaamas. Nüüd algas järjekordne paanika - kuidas ma leian õige bussipeatuse? Läksin tunnelisse ja hakkasin nuputama, kus ma peaks välja tulema, et saaks õigele poole teed ja ka õige peatuse juurde. Väljusin tunnelist ja vaatan, et krt.. ei ole ju bussi nr 22 kuskil kirjas. Küsisin siis ühe suvalise kuti käest, kas Ta inglise keelt räägib - nooremad ei räägi seal väga vene keelt ja see tüüp nägi väga lätlane välja (ja rääkiski suurepäraselt inglise keelt), sain teada, et pean tagasi tunnelisse minema ja natuke edasi kõndima. Väljusin järgmises kohas - vaatan märke - ja mida ma näen.. ei ole bussi nr 22:( Kõndisin siis natuke edasi, järgmine post ei olnud ka palju tõotav.. aga lõpuks tuli veel üks paviljon, mis varjas õiget posti - ma olin õiges kohas! Siis ma sain bussi peale, kuidas mulle ei meeldi täis bussid! Ja see läti tädike.. piletit müüv täsike.. oeh.. aga jõudsin küll lennujaama, isegi väga õigel ajal!
Lennujaamas ma leisin endale uue sõbra - Tanja. Ta oli küll lätlanna, aga rääkis vene keelt ja Temaga koos saime järjekordades passida ja ka lennukis kõrvuti istuda. Tanja sõitis ka Nottinghami oma endisele klassiõele külla ja Temagi lendas tagasi Londoni kaudu (viimase päeva kavatses veeta Londonis nagu minagi). Seiklused olid selleks korraks läbi ja paanika ka. Kõik oli järsku väga tore ja kuigi ma olin väga unine, oli südames mõnus elevus ja ootus!
Lennujaama sonimine:)
Istun lennujaamas ja tunnen, kuidas ma ei saa une vastu kohe mitte midagi teha. Üritasin lugeda - ei õnnestu. Isegi maikuu Vogue ei tundu piisavalt köitvana. Inglise keelest ma parem ei räägigi - üritasin küll natuke õppida, aga silmad lihtsalt vajuvad kinni ja ma ärkasin selle peale, kuidas tagumises pingis mingi tädike ühe aafriklasega vaidlesid. Lõpuks otsustasin hakata reisimuljeid kirjutama - kõike seda seepärast, et mulle ei meeldi lennujaamas magama jääda (aga ma juba tean, et kirjutamine ka ei õnnestu).
Minu vastas istub üks poiss, kes tundub hästi toredana. Ta on ilmselt Taist või Hiinast või Koreast või Sri Lankalt? Mina neil ju vahet ei tee.. :) Ega mul midagi suuremat teha ei ole, kui rahvast vaadata ja omi mõtteid mõlgutada. Muidu ma tahaks küll magada ja näha mitmendat unenägu, aga ma sunnin end ärkvel püsima. Kell on alles 1 - 4 tundi ootamist veel? Ooeeh..
Bussisõidu ajal ma ka ei maganud. Uurisin pilte ja üritasin veel telefoniga öist Londonit pildistada, kuna minu A4 sõitis veel kesklinnast läbi. Bussijuht oli ka väga tore, aitas mind mu meeletu 18-kilose kohvriga. Ja raadios kõlas "Can you feel the love tonight" - Lõvikukingas saatis mu tripi siiski natuke.. nii armas! Ja nii kurb oli lahkuda, pisar tuli ikka silma nagu mul alati tuleb.
Ega unise peaga mul ei ole mingied mõtteid, mida siia kirja panna. Eks ma koju jõudes üritan oma reisikese kokku võtta.. kunagi.. võibolla.Ei tea mitu lehekülge kokku saan (see oleneb ilmselt viitsimisest), aga elamusi on küll palju.
Appi, iga kord, kui silmad sulen, jään tukastama. Loodetavasti suudan järgnevad tunnid siiski ärkvel olla (enam-vähem) ja mitte lennukit maha magada.. =) Ma ju võiks kellegagi siin juttu rääkima hakata, päris palju on minusuguseid niisama tühja pilguga ringivaatajaid, aga pärast nelja päeva briti aktsenti ei julge ma niisama naljalt oma inglise keeles suvaliste inimestega rääkida.. iga lause, mis mulle vastu öeldakse on kummaline ja ma jään nii mõneks sekundiks mõtlema, et mis ikkagi mulle öeldi.. :))
Nüüd kuulan mp3-e (3 Doorsi Downi - Landing in London)
aww..
I woke up today in London
As the plane was touching down
And all I could think about was monday
And maybe I´ll be back around
Jah, ja pärast seda ma ikkagi jäin magama ja nii kell 3 ärkasin, läksin lady´s roomi ja tegin end ilusaks! Sellele juba järgnesid mu edasised seiklused, millest ma parema meelega vaikin.. Koju jõudsin ma ikkagi esmaspäeval kell 4 ajal, nagu oli plaanis.
Minu vastas istub üks poiss, kes tundub hästi toredana. Ta on ilmselt Taist või Hiinast või Koreast või Sri Lankalt? Mina neil ju vahet ei tee.. :) Ega mul midagi suuremat teha ei ole, kui rahvast vaadata ja omi mõtteid mõlgutada. Muidu ma tahaks küll magada ja näha mitmendat unenägu, aga ma sunnin end ärkvel püsima. Kell on alles 1 - 4 tundi ootamist veel? Ooeeh..
Bussisõidu ajal ma ka ei maganud. Uurisin pilte ja üritasin veel telefoniga öist Londonit pildistada, kuna minu A4 sõitis veel kesklinnast läbi. Bussijuht oli ka väga tore, aitas mind mu meeletu 18-kilose kohvriga. Ja raadios kõlas "Can you feel the love tonight" - Lõvikukingas saatis mu tripi siiski natuke.. nii armas! Ja nii kurb oli lahkuda, pisar tuli ikka silma nagu mul alati tuleb.
Ega unise peaga mul ei ole mingied mõtteid, mida siia kirja panna. Eks ma koju jõudes üritan oma reisikese kokku võtta.. kunagi.. võibolla.Ei tea mitu lehekülge kokku saan (see oleneb ilmselt viitsimisest), aga elamusi on küll palju.
Appi, iga kord, kui silmad sulen, jään tukastama. Loodetavasti suudan järgnevad tunnid siiski ärkvel olla (enam-vähem) ja mitte lennukit maha magada.. =) Ma ju võiks kellegagi siin juttu rääkima hakata, päris palju on minusuguseid niisama tühja pilguga ringivaatajaid, aga pärast nelja päeva briti aktsenti ei julge ma niisama naljalt oma inglise keeles suvaliste inimestega rääkida.. iga lause, mis mulle vastu öeldakse on kummaline ja ma jään nii mõneks sekundiks mõtlema, et mis ikkagi mulle öeldi.. :))
Nüüd kuulan mp3-e (3 Doorsi Downi - Landing in London)
aww..
I woke up today in London
As the plane was touching down
And all I could think about was monday
And maybe I´ll be back around
Jah, ja pärast seda ma ikkagi jäin magama ja nii kell 3 ärkasin, läksin lady´s roomi ja tegin end ilusaks! Sellele juba järgnesid mu edasised seiklused, millest ma parema meelega vaikin.. Koju jõudsin ma ikkagi esmaspäeval kell 4 ajal, nagu oli plaanis.
Tuesday, April 15
Sunday, April 6
Lietuva Latvia Estija..
..või lugu minust ja minu kuuevarbalistest sõpradest.
(((ma olen nii vihane, kuna ma kirjutasin pikema teksti kokku, aga ma suutsin blogi akna kinni panna:( aga ma üritan siis uuesti!)))
Reedel ma olin kindel, et see nädal siia ühtegi postitust ei lisandu. Samas juhtus siiski nii mõndagi, millest ma tahan ikkagi rääkida. Sest et olen aru saanud, et nii mõnigi loeb mu blogi suurema huviga.
..läheb põnevaks?
hei! ;)
Niisiis lühike ülevaade. Esmaspäeval käisin Kaijaga jalka trennis. Kui suur fänn ma ka olen, ei saa minust kunagi mängijat. Valisime küll Kaupsist mulle kunstmuru putsad ka välja, aga siiski. Töine nädal oli. Koolitöine. Füüsika töö? Jess! Maamajanduse aluste loomakasvatuse osa arvestus? Whee! Mulla töö? Mhmh. Mulla loengusse ma harjumuspäraselt ei jõudnud. Piinlik lugu, aga ma paraku olen kokku umbes 2-3 loengut külastanud. See neljap ma loobusin sellest Aura nimel. Ujusin mingi kilomeetrikese ja siis olin läbi ka. Lühikokkuvõte siis. Ma ei tea, mis välja jäi. Ilmselt ei teinud ma midagi märkimisväärset. Vist. Ei mäleta. Sest et viimase kahe õhtu jooskul on saadud kõige paremad elamused.
..jah, sest et tuli reede!;)
Olin kella 21-ni tööl, siis tormasin raekotta, kus mind ootas Jelena! See on läti tüdruk, kelle juures meie HTG balti koolide projekti raames ööbis Allan. Ta õpib nüüd nimelt Jelgava ülikoolis ja tantsib sealses rahvatansurühmas. See laup. toimus Vanemuises üritus Baltikum tantsib, kus esinesid eestlased (Tarbatu), lätlased (Kalve) ja leedukad (Seja). Kahju, et mul olid õhtuks plaanid juba tehtud ja neid ma vaatama ei jõudnud, aga kõikjale ei jõua ka.
Reedel leidis Allan ka meie jaoks aega (kuigi Tal on palju õppimist). Istusime Ülikooli kohvikus ja pärast Illukasse. Enne seda põikasime veel Raatuse gümnaasiumisse, kus lätlased koos leedukatega ööbisid. Seal sain tuttavaks veel mõne kuuevarbalisega. Meenutasime projektiga seotud kohti ja jutte ja.. Jelena ju teab ka Annat (minu isiklik lätlane) ning Maksimi.. Jeanne, Sina ka tead. :) Illukasse tulid nende lahedad tantsupartnerid ka. Ma olin vaimustuses. Tavaliselt vead ikka ise poistest tuttavaid tantsima, aga seekord oli vastupidi. Ma ei olnud selliseid tantsulõvisid veel näinud. Ei oleks andestatav, kui ma jätaks mainimata Inga, Linda ja Agnese (energizer) nimed. Ja muidugi et Mārtinš (jess, ma oskan kirjapilti), kelle hüüdnimi on Kukis - ma ikkagi kirjutaks Cookies=P). Laurits oli veel üks lahe tüüp. Neid oli palju, aga mõttetu on ilmselt nimesid siia ritta laduda. Igatahes olid nad Illusionist vaimustuses (erinevalt leedukatest, kes vingusid ja vastasid iga ettepaneku peale "Ma ei tea.......").
Hommikul oli mul ühine kodutee Maksimiga (Eesti omaga), seega oli turvaline ka.
Laupäeval tahtsin muidugi et ka neid veel kord näha. Lenaga oli jutte veel palju-palju. Allan vist sai nendega mingi 13.30 ajal kokku - lõunatamine Maailmas (ja nad olid jälle väga rahul!). Siis oli botaanikaaia trip. Mina paraku ei osalenud. Jõudsin kella kolmeks linna ja võtsin nad peale Treffneri tiiru (väike fotosessioon kohas, kus me tuttavaks saime) Allanilt üle. Ta läks koju õppima, meie vaatasime Toomel ringi: Baer, varemed, püss, Inglisild, mänguväljak ja KIIGUD!:D, suveniirid, Coffee-in ja oligi aeg nad Vanemuisesse saata. Muidugi läksin ma lava taha kaasa, tegime mõned kümned pildid ja siis oli aega hüvasti jätta:/.
Õhtul käisin Kauriga teatris. Jõudsin lõpuks "Mesimeest" vaatama! Ott mängis küll Jani asemel, aga ehk nii oligi parem. Etendus oli hea. Kauri ei olnud ka vist aasta aega näinud? Jah, oli tore. Rääkisime elust ja olust. Lõpuks läks jutt suveplaanidele ja ma loodan, et Ta sõidab suvel Berliini, saaks koos ringi hängida (kui minu suveplaanid ei muutu). Plaane on mul erinevaid ja neid on ju alati rohkem kui aega..
Pärast etendust oleks mul hea võimalus olnud autoga koju saada ja arvatavasti varem magama minna, aga ei, ma helistasin Lenale - nad olid veel teatris ja seega jooksin tagasi lavatagusesse ruumi. Ma nii igatsen Vanemuise lava järele! Mälestusi erinevatest esinemistest oi kui palju. Saime veel juttu rääkida. Nemad ootasid parajasti bussi ja kõiki, keda oli vaja Sõbramajja minekuks, sest seal toimus kogu ürituse Afterparty! Kus nad pidid veel ühe etteaste tegema, superlahe tantsukava. Muidugi et ma tahtsin kaasa minna! ..ja läksingi!! :) Mingi paari minutiga tehti mulle esinemispats, sain nenede rahvariiete slehvi ka, väiksem meik - nii lihtsalt saabki Kalve rühma liikmeks(a). (Oleks see vaid nii.) Kõik on seal ikkagi väga head tantsijad ja sellega ikka aastaid tegelenud. Nägin nende tantsud ära ja after-afterparty tantsumaratonil lõin ka kaasa, sest et sellist võimalust - seda ei olegi vist elus ette tulnud ja vb ei tule enam. Mis sellest, et mõned magamata ööd seljataga. Ma ei ole elusees tantsupõrandale nii mitu ringi peale teinud ja niimoodi mööda saali lennanud! Võimas.
Järgnes mõnus jalutuskäik (üle turusilla kõndisime koos), Statoili piparmündikakao ..mmmm (kusjuures müüja rääkis läti keelt;)). Seletasin siis neile, et nüüd nad kõnnivad otse, kuni tuleb vastu tuttav Raatuse ristmik ja seal nad juba oskavad orienteeruda.
Ja kurb hetk: hüvastijätt vol 2.
PS: Ma ei tea veel, kui keeruliseks ma enda Inglismaale jõudmist ajada tahan, aga Jelgava asub Riiast 40 km kaugusel ja kolmapäevad on neil sama lahedad kui meil.. (a).
Peale lõbusa tantsumuusika lasti ka paar ilusamat laulu, tohutult ilusat:
http://youtube.com/watch?v=cSwfNCyVMLs&feature=related
Simply the best!=)
(((ma olen nii vihane, kuna ma kirjutasin pikema teksti kokku, aga ma suutsin blogi akna kinni panna:( aga ma üritan siis uuesti!)))
Reedel ma olin kindel, et see nädal siia ühtegi postitust ei lisandu. Samas juhtus siiski nii mõndagi, millest ma tahan ikkagi rääkida. Sest et olen aru saanud, et nii mõnigi loeb mu blogi suurema huviga.
..läheb põnevaks?
hei! ;)
Niisiis lühike ülevaade. Esmaspäeval käisin Kaijaga jalka trennis. Kui suur fänn ma ka olen, ei saa minust kunagi mängijat. Valisime küll Kaupsist mulle kunstmuru putsad ka välja, aga siiski. Töine nädal oli. Koolitöine. Füüsika töö? Jess! Maamajanduse aluste loomakasvatuse osa arvestus? Whee! Mulla töö? Mhmh. Mulla loengusse ma harjumuspäraselt ei jõudnud. Piinlik lugu, aga ma paraku olen kokku umbes 2-3 loengut külastanud. See neljap ma loobusin sellest Aura nimel. Ujusin mingi kilomeetrikese ja siis olin läbi ka. Lühikokkuvõte siis. Ma ei tea, mis välja jäi. Ilmselt ei teinud ma midagi märkimisväärset. Vist. Ei mäleta. Sest et viimase kahe õhtu jooskul on saadud kõige paremad elamused.
..jah, sest et tuli reede!;)
Olin kella 21-ni tööl, siis tormasin raekotta, kus mind ootas Jelena! See on läti tüdruk, kelle juures meie HTG balti koolide projekti raames ööbis Allan. Ta õpib nüüd nimelt Jelgava ülikoolis ja tantsib sealses rahvatansurühmas. See laup. toimus Vanemuises üritus Baltikum tantsib, kus esinesid eestlased (Tarbatu), lätlased (Kalve) ja leedukad (Seja). Kahju, et mul olid õhtuks plaanid juba tehtud ja neid ma vaatama ei jõudnud, aga kõikjale ei jõua ka.
Reedel leidis Allan ka meie jaoks aega (kuigi Tal on palju õppimist). Istusime Ülikooli kohvikus ja pärast Illukasse. Enne seda põikasime veel Raatuse gümnaasiumisse, kus lätlased koos leedukatega ööbisid. Seal sain tuttavaks veel mõne kuuevarbalisega. Meenutasime projektiga seotud kohti ja jutte ja.. Jelena ju teab ka Annat (minu isiklik lätlane) ning Maksimi.. Jeanne, Sina ka tead. :) Illukasse tulid nende lahedad tantsupartnerid ka. Ma olin vaimustuses. Tavaliselt vead ikka ise poistest tuttavaid tantsima, aga seekord oli vastupidi. Ma ei olnud selliseid tantsulõvisid veel näinud. Ei oleks andestatav, kui ma jätaks mainimata Inga, Linda ja Agnese (energizer) nimed. Ja muidugi et Mārtinš (jess, ma oskan kirjapilti), kelle hüüdnimi on Kukis - ma ikkagi kirjutaks Cookies=P). Laurits oli veel üks lahe tüüp. Neid oli palju, aga mõttetu on ilmselt nimesid siia ritta laduda. Igatahes olid nad Illusionist vaimustuses (erinevalt leedukatest, kes vingusid ja vastasid iga ettepaneku peale "Ma ei tea.......").
Hommikul oli mul ühine kodutee Maksimiga (Eesti omaga), seega oli turvaline ka.
Laupäeval tahtsin muidugi et ka neid veel kord näha. Lenaga oli jutte veel palju-palju. Allan vist sai nendega mingi 13.30 ajal kokku - lõunatamine Maailmas (ja nad olid jälle väga rahul!). Siis oli botaanikaaia trip. Mina paraku ei osalenud. Jõudsin kella kolmeks linna ja võtsin nad peale Treffneri tiiru (väike fotosessioon kohas, kus me tuttavaks saime) Allanilt üle. Ta läks koju õppima, meie vaatasime Toomel ringi: Baer, varemed, püss, Inglisild, mänguväljak ja KIIGUD!:D, suveniirid, Coffee-in ja oligi aeg nad Vanemuisesse saata. Muidugi läksin ma lava taha kaasa, tegime mõned kümned pildid ja siis oli aega hüvasti jätta:/.
Õhtul käisin Kauriga teatris. Jõudsin lõpuks "Mesimeest" vaatama! Ott mängis küll Jani asemel, aga ehk nii oligi parem. Etendus oli hea. Kauri ei olnud ka vist aasta aega näinud? Jah, oli tore. Rääkisime elust ja olust. Lõpuks läks jutt suveplaanidele ja ma loodan, et Ta sõidab suvel Berliini, saaks koos ringi hängida (kui minu suveplaanid ei muutu). Plaane on mul erinevaid ja neid on ju alati rohkem kui aega..
Pärast etendust oleks mul hea võimalus olnud autoga koju saada ja arvatavasti varem magama minna, aga ei, ma helistasin Lenale - nad olid veel teatris ja seega jooksin tagasi lavatagusesse ruumi. Ma nii igatsen Vanemuise lava järele! Mälestusi erinevatest esinemistest oi kui palju. Saime veel juttu rääkida. Nemad ootasid parajasti bussi ja kõiki, keda oli vaja Sõbramajja minekuks, sest seal toimus kogu ürituse Afterparty! Kus nad pidid veel ühe etteaste tegema, superlahe tantsukava. Muidugi et ma tahtsin kaasa minna! ..ja läksingi!! :) Mingi paari minutiga tehti mulle esinemispats, sain nenede rahvariiete slehvi ka, väiksem meik - nii lihtsalt saabki Kalve rühma liikmeks(a). (Oleks see vaid nii.) Kõik on seal ikkagi väga head tantsijad ja sellega ikka aastaid tegelenud. Nägin nende tantsud ära ja after-afterparty tantsumaratonil lõin ka kaasa, sest et sellist võimalust - seda ei olegi vist elus ette tulnud ja vb ei tule enam. Mis sellest, et mõned magamata ööd seljataga. Ma ei ole elusees tantsupõrandale nii mitu ringi peale teinud ja niimoodi mööda saali lennanud! Võimas.
Järgnes mõnus jalutuskäik (üle turusilla kõndisime koos), Statoili piparmündikakao ..mmmm (kusjuures müüja rääkis läti keelt;)). Seletasin siis neile, et nüüd nad kõnnivad otse, kuni tuleb vastu tuttav Raatuse ristmik ja seal nad juba oskavad orienteeruda.
Ja kurb hetk: hüvastijätt vol 2.
PS: Ma ei tea veel, kui keeruliseks ma enda Inglismaale jõudmist ajada tahan, aga Jelgava asub Riiast 40 km kaugusel ja kolmapäevad on neil sama lahedad kui meil.. (a).
Peale lõbusa tantsumuusika lasti ka paar ilusamat laulu, tohutult ilusat:
http://youtube.com/watch?v=cSwfNCyVMLs&feature=related
Simply the best!=)
Subscribe to:
Posts (Atom)