Džiina&Ridžiina.. =)

Lennuk maandus!
..ja asusme inimesi jälitama, et mitte ära kaduda
Siis läksid meie teed Tanjaga lahku. Tema võttis takso ja mina asusin ootama, ootama JÄNKUT! :)
Ta saabus natuke hiljem kui mina. Sain vaikselt sisse elada. Inimesed olid seal ikka väga kirjud - kõik rassid illmselt koos! Oli põnev. Kui Jeanne kohale tuli, ei uskunud ma umbes pool tundi, et olen seal.. aga tasapisi hakkasin juba uskuma ka. Buss, millega Nottinghami sai, hilines küll nii umbes 50 minutit kui mitte rohkem... aga ei ole hullu. Jõudsime õnnelikult linnakusse ja isegi plaanitud loengutesse ka. Esimeseks oli siis karjääri loeng, kuhu küll jäime hiljaks ega saanud kõrvuti istuda.. istusin siis mingi roosa kampsuniga kuti kõrvale ja vahtisin niisama rahvast.. ja inimesed olid endiselt harjumatult kirjud! Järgnes makro loeng, millest ma suurt aru ei saanud - briti aktsent ja teaduslik keel vai midagi, kõik oli natuke liiga teoreetiline minu jaoks ka - ja eks see unetu öö andis tunda õrnalt. Prantsuse keelest olin ma küll vaimustuses! Seal oli küll vähe inimesi, aga mulle meeldiski nii. Ma tahtsin küll kaasa teha, aga olin igaks juhuks vait.. :P Ja siis kui õppejõud ikka küsis minult midagi, oli mul ehkmatus ja ükski sõna ei tulnud meelde:D Lõpuks saime tagasi linnakusse (koju), aga seal ei saanud me kuigi kaua olla. Ruttu pessu, mõni maitsev võileib hamba alla, kiire särgi ümberlõikamine ja peole! Nimelt mul vedas - sattusin just õigel ajal, mil Nottinghami tudengid pidutsesid - pub crawl! (Carnage oli vist nimetus?) Seal oli mõnusalt inimesi, kõigil samad t-särgid, 6 baari ja lõpp ööklubis. Mul oli kerge segadus, sest et ma ei teadnud kedagi, aga lõbus oli küll! Väga võimas üritus igatahes. korraldaks Eestiski midagi taolist, aga liiga väikesed mastaabid (ja liiga vähe tõelisi baare, millest ilmselt vähesed oleks nõus sellise ürituse lubamisega oma ruumides). Ööklubis ma kahjuks otsustasin kokku kukkuda ja kella 3 ajal olime sunnitud koju minema. Aga sellest hoolimata oli kogu õhtu väga lahe. Richard ja Peter ja Maeve (loodetavasti ei kirjutanud valesti) ja veel 1 Kanada tüdruk ja Jeanne - tore rahvusvaheline seltskond.
Reedel oli Jeanne kella 2ni tööl, mina suutsin enda telefoni äratuskella Eesti aja järgi kell 12 laulma panna, seega äratus oli kohaliku aja järgi kell 10!! urr.. ) Mõistagi magasin edasi. Kell 12 olin jälle ärkvel ja hakkasin ennast korda tegema. Tore, et ajavahe töötas minu kasuks.. (Eestis oleks ju olnud juba kell 2). Kui Jeanne koju jõudis, läksime linna. Vaatasin natuke ringi, käisime Robin Hoodi kuju juures ja lossi ümber ja õhtul jõudsime kinno. Vaatasime filmi "27 dresses". Pärast seda tagasi koju, uni ja laupäeval oli šoppamise päev:)) Alustasime New Lookist, sealt tuli arvatavasti parim ost ka. Ma ei hakka kõiki poode loetlema, kuna Nottingham ongi loodud šoppamiseks! Oli väsitav, aga siiski tore päev. Koju jõudes suuremat sorti asjade pakkimine. Siis käisime ka kohalikus poes, kust sain šokolaade ja nänni kodustele. Poes kohtas jeanne oma tuttavaid (Taist vist). Mul oli jällegi põnev kuulata nende juttu. Ja veel tegi Jeanne suurepärase õhtusöögi! Ja kella 1 ajal oli vaja magama jääda, kuna pühapäev oli reserveeritud Londoni tripi jaoks!
It´s London calling..
Jah, hommikul sõitsime vara-vara bussiga pealinna. Esimest korda oma reisi jooksul ma tõesti vajusin ära, kogu bussisõidu magasin maha. Siis oli aeg ärgata ja algaski suurem seiklemine. Leidsime suveniiridepoe, kuigi otsisime turismiinfot. Siis aga tulime välja ka sattusime vahvate Big Bus-ikuttide peale, kes müüsid turismibussi pileteid. See meie plaan oligi, et sõidame bussiga ringi, nii saab kõik ära näha ja põnevamates kohtades maha minna - kõige parem oli see, et saime veel praami peale ka, mis meid natuke Thames-il sõidutas. Nägime ka mingit immigrantide või välismaalaste või ma ei teagi, kuidas seda nimetada, aga oli väiksemat sorti streik. Igal sammul oli suurem vaimustus.. oeh, kui oleks vaid rohkem aega olnud! Päev möödus kiiresti. Lõpuks jõudsime Hyde´i! See ei olegi nii suur, aga tõepoolest võimas oleks selle läheduses elada.
Üldse oli UK-s kõik väga roheline ja harmooniline. Inimesed olid ääretult viisakad - vabandavad ja tänavad ja vabandavad. Nii tore oli kõike seda kogeda! Ja nii kurb oli lahkuda..
Aitäh, Jeanne, et Sa mind külla kutsusid! Ja loodetavasti jõuan ma kunagi veel UK-sse.

Lennujaamas oli äärmiselt igav öö. Aga äärmiselt seiklusterikas pagasikontroll - ärge võtke kunagi reisile kaasa asju, mis on külastatavas riigis illegaalsed! :) Aga avalikult ma oma rasketest läbielamistest siin ikkagi kirjutama ei hakka.