Viimane:)

Ennustan, et see postitus jääb 2008. aastal viimaseks. (Enamik sõpradest, kes end läbi blogi minu eluga kursis hoiavad, on lõpuks ometi Tartus ja ma kaunis optimistlikult usun, et saan kõigiga järgmisel nädalal kindlasti kokku! Jeannet ma nägin juba eile, whee!!)

Pühad on möödunud rahulikult ja väga mõnus on praegu kodus istuda ning trükkida neid ridu. Sel aastal olid pisut teistmoodi jõulud. Nimelt mu ema on Saksas ja kuna traditsiooniliselt koguneb pere tema sünnipäeval (24.12) maale, siis seekord koguneti ilma temata ja lihtsalt jõulude puhul. Kummaline, millegi pärast tabasin end mõttelt, et alati oleme osaliselt katoliiklaste jõule ka tähistanud, aga see oli ikkagi pigem ema sünnipäev. Nojah, mis seal ikka..

24. oli natuke hirm üksi maale sõita, sest et ma ei armasta üldse Lõuna-Eesti teid ja ma ei oska väga midagi teha peale rooli keeramise. Lisaks sellele, et ma olen tüüpiline naine, olid mu kojamehed mustad ja klaasipesuvedelik otsas. Jess. Nii ma siis sõitsin mingi 80-ga äkki, siis 70-ga ja lõpuks, kui enam enda ette 10 m kaugusele ka ei näinud, tegin peatuse, et klaas natuke puhtamaks saada. Geenius.. Kohale ma jõudsin siiski päris õigeks ajaks. Järgmisel päeval otsustas täditütar (kes suutis jõulude ajal haigeks jääda) oma mehega Tartusse tagasi tulla. Tagasiteel paluti teha 2 peatust - klaasipuhastus ja tankla külastus. Oi mulle meeldib, kui mu auto eest hoolitsetakse! Viisin nad enda seljakotiga esmalt enda juurde, tegime pitsat ja siis viisin nad nende Eesti koju ja tõin Jeanne enda juurde. Jänkut oli nii tore näha jälle! Ja aitäh selle Take That-i plaadi eest, nii-nii hea on!!

Täna olin kodus ja sõin-sõin-sõin.. palju võib süüa?! Õhtul tahaks midagi ette võtta, aga ma ütlesin kinno kutsest ära, täditütar ütles, et ta kutt on nüüd ka haige ja nendega ka ei lähe välja, nii et olla edasi kodus? sobib ideaalselt! Aasta on olnud pikk ja kurnav, viimase nädala võib maha magada.. Pealegi sain jõululaupäeval juba täditütre mehega piisavalt maailmaasju arutada ja üliõpilaselu muljeid jagada. Kokkuvõte: 1) Eesti on õigel teel. Vist. 2) Kõiki selle maailma kodanikke vaevab hirm.

Ma lähen helistan nüüd emale. Oleks võinud ikka end kaasa pakkida talle, aga kuna mul on juba pikemat aega Prantsusmaa-vaimustus, siis loobusin ettepanekust sugulasi külastada ja otsustasin hakata uurima võimalusi pürgida natuke lähemale oma unistustele. Eks näis..

Ahjaa, jõuluvana oli minu arust liiga heas tujus, sest et ma oleks ootanud vitsa.. aga pärast kingisadu võib vist jääda uskuma, et olin väga tubli tüdruk:))

Midagi rõõmustavat..

Heia!

Ei ole jälle tükk aga postitanud? Ilmselt on see hea!
Vahepeal olen jõudnud selle võrra rohkem positiivseid elamusi saada ja lõpuks jõuab tükike neist Teieni ka!

Oktoobris näiteks sain ma endale veel ühe töökoha. See on väga mõnus vaba graafikuga väljahelistamisega seotud töö, nagu mulle meeldib. Kõige parem on see, et kõik sõltub minust ja näiteks novembis läks juba päris hästi:) Majanduslangus annab ikka tunda ja sellepärast on väga hea omada kindlustunnet enda finantsolukorra suhtes.

Täna vaatasin ÕIS´i ja äääärmiselt rõõmustav oli asjaolu, et mul on juba 48,5 AP-d olemas. Tundub, et varsti-varsti ongi üle poole ülikooli õppekavast läbitud! Väga tore!! Kui nüüd oleks veel viimasel kahel nädalal eriti tubli, jääks jaanuarikuusse eriti vähe aineid ja natuke rohkem vaba aega. Väga-väga loodan, et ma suudan samas vaimus edasi pingutada:))

Vahepeal olen mitme arsti juures ka käinud. Ja lähen veel mõne juurde. Näiteks kontrollisin silmanägemist ja mu vasak silm näeb udusemalt kui eelmisel aastal, ent prille mulle siiski välja kirjutada ei taheta veel. Aasta tagasi oleks ma pettunud, aga praegu olen ma selle üle siiski pigem õnnelik. Veel käisin üldises tervisekontrollis, mis ei kujutanud endast midagi erilist, ainus huvitav asi, mis teada sain: mul on paremas käes jõudu 26 kg ja vasakus 24. Tugev tüdruk? ;)
See nädal plaanin veel minna enda perearsti juurde, kes kirjutab mulle tervisetõendi ARK-i jaoks. Uskumatu, et ma ei pea enam vahtralehtedega sõitma. Aga kinkige siis mulle jõuludeks mõni hea ohumärk à la "ettevaatust, mu pidurid on liiga heas korras" vms. Mulle ju väga meeldib ootamatult pidurdada. Mm.. tundub, et Annelinna liiklus muutub varsti natuke ohtlikumaks..

Selle nädalavahetuse tegemistest natuke ka. Reedel oli Vanemuises peaproov. Pärast seda šoppasin paar tundi ja sellega mu tegemised lõppesid. Ma olin väga passiivne kuidagi ja otsustasin, et parem on välja magada. Samas läksin korraks arvutisse bussi sõiduplaani vaatama no ja sinna ma jäin nagu alati päris pikaks ajaks.. Lõpptulemus oli ikkagi magamatus. Hommikul käisin autosid vaatamas ja siis oli aeg balli ja õhtuse peo jaoks asjad valmis panna ja Vanemuise poole liikuda. Kõik oli väga hästi korraldatud! Ja Aive Roots paitsis ka väga rahul olevat. Rääkisin juttu praeguste rebaste ja vilistlastega ja no peaaegu oleks oma esinemise ka maha maganud - õnneks meenus mulle käekella vaadata ja sain ikka õigel ajal lava taha (muidugi mul natuke vedas ka, sest ajakava natuke nihkus). Pärast jäin veel natukeseks ballile, aga nagu alati, esinedes ei ole mõtet kaaslast kaasa vedada (pool üritusest longiks ta niisama üksi ringi), seega lõpuks ma otsustasin ise ka edasi minna. Muidugi oleks seal kindlasti väga lahe olnud, aga paratamatult langevad mul kõik üritused samale päevale. Töö juurde motivatsiooniüritusele ma ka ei jõudnud päeval. Aga sellest nii kahju polegi. Oleks aga väga kahju olnud, kui ma polks läinud Club Tallinnasse. Nimelt Martinš tuli sinna oma lätlastest kolleegidega sünnipäeva tähistama:) Mulle meeldib temaga pööraselt tantsu keerutada ja ma olekskahetsenud, kui poleks seekord kokku saanud. Olin klubis ainult poolteist tundi, aga no see energia, mis ma sealt sain - seda jätkub loodetavasti kaheks rängaks koolinädalaks küll!:))

Praegu olen tööl ja naudin suhteliselt rahulikku õhtut. Sain just äriplaani ka valmis ja leidsin aega ka blogimiseks. Väga rahul! Tundub, et ma sain ikka väga positiivse laengu..
Ja kuna meil sadas mõnusalt lund öösel, ei viitsinud ma lõuna ajal väga Kaubamajja süüa ostma minna. Kes ütls, et ma kell 14 lõunale lähen? Keegi. Ometigi helistas ta mulle täna kell 13.54 ja küsis, kus siin Rüütli tänaval head pitsat saab? Juhatasin lätlased Dolce Vitasse. Lõunale minnes mõtlesin, et on ikka mõnusalt lumine, aga no üldse ei viitsi kaugele minna. Niisiis, kuhu ma läksin? Just.

Ma loodan, et varsti tuleb palju selliseid toredaid väljaskäimisi kõigi heade tuttavatega!

"Mingeid erilisi jõulukingitusi ma ei tahagi. Kuna mu ema sõidab päris pikaks ajaks ära, siis on mul natuke rohkem aega ka. Jõuluvana, palun tee nii, et kõigil oleks piisavalt aega vii mind sel vaheajal kokku kõigi heade sõpradega.. "

Ilusat teist adventi!

Teine

Sa oled mul teine!
(oktoobrikuus teine)

Teine nädal ja teine blogi.
Esmaspäeval lugesin enda kartograafia referaati - see oli natuke liiga pikk (10 min asemel 20 min). Lõpuks õppejõud magas, kursakaaslased ka, aga mis seal ikka. Vahepeal ma äratasin nad üles (põhjuseks tehnilised probleemid sligeshowga). Nimelt suutsin ma selle Power Point esitluse automaatika peale panna ja siis läks kõik suht metsa. Naljakas oli. Aga väga hea tunne on, et see esitatud sai.

Kolmapäeval käisin nö töövestlusel. Mitte väga ametlikul. Oli väga lahe ja tundub, et mulle leitakse natuke lisatööd. See on väga positiivne. Saan natuke vaheldust ja lisaraha. Võibolla hangingi endale novembrist auto. See Mazda osteti küll ära, aga küll leian midagi asemele. paar varianti on veel. Ühistranspordist on tõsiselt kõrini, sest et hommikused bussid, millega ma Tallinna maanteni sõitma pean, on liiga täis. 4 aastat nendega sõidetud, aitab ka. Aja kokkuhoidu on mul nüüd eriti vaja, seega oleks mõistlik hankida lõpuks isiklik sõiduk.

Ma kirun natuke ka. Nimelt füüsikat laborit ja CAD-süsteeme. Nimetet õppeaineteta oleks praegune ülikoolielu ideaalne! Kui kellelgi on mõni tuttav füüsik, kes tõesti naudib seda ainet, siis PALUN, siiralt palun, andke mulle Tema kontaktid. Ja ma kiruks veel ajakirjanikke, kes kirjutavad teemadel, millesse nad süvenenud ei ole! Kogu aeg tuleb artikleid kinnisvara ja majanduse ja panganduse ja poliitika kohta, aga sisu on aina sagedamini nii mõttetu ja vale. Nõme. Isegi Äripäevas! (Võite uurida tänast Äripäeva.)

Sel nädalal helistati mulle mitu korda D2D- st. Nad on kolm nädalat mind taga ajanud. Ühel nädalal saadeti mulle nende kaudu läpakas, siis Äripäeva klubiraamat ja nüüd tuli lõpuks läpaka laadija. Nii tore!! Lõpuks ometi ei pea ma seda enam kelleltki laenama. Aga nii naljakas oli. Tulen koju ja uksel on silt, palun helistage meile, Teid ei olnud kodus. Siis helistas üks päev naaber, kes oli nende sildi mu ukselt postkasti toppinud ja kontrollis, kas ma ikka sain selle paki kätte. . haha.

Vahelduseks otsustasin natuke vähem väärtuslikku kirjandust ka lugeda. Mitte et sellel pole väärtust. Aga see on minu jaoks nö kerge lugemine. Mõttetu mehe päevik. Suure juhi päevaraamat by Guy Browning. Vahelduseks hea. Naljakas. Ja sisu kaunis tõetruu.

Mis veel? Ei tea. Mõtted on hajevil. Tund aega tagasi tulin töölt ja kuulan nüüd five for fightingi 100 yearsi. Üks lugudest, mida ma kunagi ei saa korraga ise klaveril mängida ja laulda. Nagu REMi Nightswimming, minu arvates on lihtsalt võimatu korraga mängida saadet ja laulda meloodiat:( Aga mõnedel inimestel on annet rohkem. Väga palju. :)

Äkki teil on ka? Kirjutamise annet?
Saate näiteks minu blogist inspiratsiooni ning kirjutate oma tegemistest! ;)

Üle pika aja..

..kuigi aja pikkust on minu arvates võimatu mõõta. Siiski hetkel tundub, et siia ei ole ma ammu postitanud. Väga ammu. Ei, mitte seetõttu, et ma ei teinud midagi, istusin diivani nurgal ja ootasin kooli algust. Pigem ikka oli nii piisavalt palju tegemis. Nagu mulle meeldib. Ja suuresti ka sellepärast, et sain inimestega, kes seda blogi natuke rohkem live's suhelda. Nüüd algas jällegi tavaline ralli: ülikool-töö-jalka-tantsimine-ujumine-.. nauditav.

Natuke minu vimastest tegemistest.
Septembri alguses otsustasin, et liitun Tantsutaldade vilistlasrühmaga. Tegelikult see otsus tuli vist juba varem.. aga kuu alguses esinesime ühel üritusel ja see oli nii tore. Kuu lõpus võtsin osa Tudengijalkast. See oli väga lahe. Kuigi ma teadsin enda võistkonnast ainult 1 inimest ja sattusin sinna juhuslikult, saime viimase mängu ajal juba üksteisest natuke aru:)

Pisut ülikoolist.
Sügissemestri tunniplaani nähes olin jälle kerges hämmingus. 6 tundi füüsikat + MathCad (kõrgema mat. rakendused) + AutoCad. Väga reaalne. Ja valikaineid ei saanud üldse kuidagi tunniplaani mahutada. Õnneks oli see ainult alguses väga ehmatav, aga lõpuks sain natuke ümber korraldada ja prantsuse keel + ettevõtte juhtimine said tunniplaani mahutatud. Need ongi minu selle semestri lemmikud, õppejõud on ülihead! (Ärge öelge kunagi je suis de l'Italie, sest see kõlab nagu je suis de lit a lit. Ja Prantsusmaal delikatessjuustu ostes, ärge hoidke seda kaua aega enda käekotis.) Majandusteaduse alused (kohustuslike ainete nimekirjast) seevastu ei vastanud ootustele. Aga tõsi ta on, et teooria on ka vajalik..

Tegelikult olen ma praegu tööl, nii et rohkem ma ei kirjuta. Kartograafia referaat vajab ka kirjutamist. Jei. Aga algus sai tehtud ja ilmselt hakkan nüüd natuke sagedamini enda blogi täiendama.

Tervitused ja kallistused kõigile kaugemal ja lähemal viibijatele!!

Yours sincerely,
Rq.

Ma ei oska enam kirjutada..

Jah, just nii. Ja üleüldse on mul selline tunne, nagu ma oleks aasta aega külmkapis istunud:)
Aga tegelikult ei istunud. Vist. Vähemalt kui ma blogi loen, siis tundub, et ma olen vahepeal elanud.
Viimase aja sündmustest lühidalt: eelmine nädalavahetus möödus rattarallil (lilleneiu rollis seekord) ja see nv maal/tööl. Reedel toimus ka rat race (kontorirottide jooks), mis oli väga lahe. Aga ma ei suuda hetkel oma mõtteid kohe üldse kokku võtta. Trenni ma luban kogu aeg jõuda.
Sessist ma ei taha midagi kuulda. Füüsika ja mullateadus ja topo.. oeh. Teised ained on vähemalt esialgsetel andmetel korras. Inka pärast on veel eriti hea meel.
See kuu möödub kindlasti väga kiiresti. Aga ma loodan endiselt, et jõuan millalgi veel Riiga.
Jaanipäeval ma ei ole tööl, nii et andke teada, kui on mingeid plaane!

Päikest!

You say it best, when you say nothing at all.. (8)

Märkasin, et ei olegi maikuus siia midagi kirjutanud..
Ja taaskord sain kirjutamise inspiratsiooni Jänkult;)

Et siis maikuu.. huh..
midagi põnevat väga teinud ei olegi..
Pärast saabumist UK-st oli mul inka eksam, kohe kolmapäeval (vahepeal oli ainult teisipäev, mille ma otseloomulikult rõõmsalt maha magasin:)). Üllatav, aga inka kirjalikust sain esimese korraga läbi. Suulisele pole aga siiamaani ilmunud, rumal tüdruk. Aga ma tõesti ei taha selleks valmistuma hakata veel, enne peaks teised ained korda saama. See semester on huvitavad eksamid ka: mullateadus, topograafia, mate, füüsika ja inka - midagi minule, wheee!!
Õigusõpetus sai tehtud, maamajandus arvatavasti ka. Kõik muu on suure küsimärgi all, kuna ma olen niiiii laisk ja väga vähestes loengutes käinu ja ei viitsi üldse keskenduda osadele ainetele ja ei ole nende alusainete vastu koolis kunagi suuremat huvi üles näidanud ja uhh. Füüsika koosneb küll kolmest osast: laborid - kuidagi väga lihtsalt sain need vastatud, ülesanded - Ardi abiga sain kontrolltööde vigadeparandused tehtud ja kokku on nüüd seis E, B, E ning see kõige viimane osa - eksam - vot sellest ma veel ei tea, mis saab, aga ilmselt hakkan ma maikuu lõpus füüsikuks. Ma ikka mõtlen, et kui ma ei oleks nii laisk.. aga see ju ei ole võimalik. Kui aine ei huvita, siis on võimatu hakata ennast vastupidises veenma.

Kui nüüd põnevatest seikadest rääkida, siis eelmisel nädalal oli neid kohe mitu. Ei, parte mulle aknast sisse lennanud ei ole (vihje Jeanne blogile). Aga mul õnnestub endal huvitavatesse kohtadesse sattuda. Ei ol ned kohad vist kuigi erilised, aga ma väga sageli satun lambist mingite veidrikega kokku. Nt sõitsin pühap bussiga koju (töölt mõistagi). Kanali äärest tulid bussi mingid noored, kellest 1 oli liiga purjus ja vajus istmele magama. Tüdrukud ühe kutiga istusid taha ja veel üks poiss, kes tundus kõige kainemana, istus kõigist pisut eemale:) Minu taga istub tüüp aga kõsis, et kas Ta palun tohiks mulle massaaži teha. Hm.. ma ei vastanud midagi - minu tuim reaktsioon on paljudele teada. Aga paar sekundit massaaži tuli ikkagi ära. Huvitav kogemus..
Ja siis üks päev oli veel üks naljakas seik. Tulin jalka trennist ja kaks kutti tegid Riia tn spordipoe juures bokseriteväel pilte. Mis mõttes? Mina kõndisin mööda ega saanud naeru tagasi hoida.. Ja siis tehti minust ka pilt. No mida.. Ossimagnet ma enam ei ole. Ammu juba. Aga igasuguste veidrikega satun endiselt kokku.

Nagu näha, õppimisega ma hetkel väga ei tegele - mis ma siis teen?
Töötan. Mängin jalkat - või no vähemalt üritan vastastelt võimalusel palli ära võtta. Käin kodus magamas ja söömas. Naudin ilusamaid õhtuid õues. Laulan ja tantsin ja mängin klaverit. Perfect? Almost. Midagi on alati ju puudu?! :) Ja viimasel ajal on puudu sõpradest.
..eiei, mul on sõpru küll, aga Ksenia kirjutas oma bakatööd, Jeanne on kaugel, Kaija käib linnas 2 korda nädalas ja kursaõed õppivad nauke tõsisemalt kui mina. Alati olen mina see, kellel aega ei ole. Nüüd ma vägisi tekitan endale vaba aega, aga teised on hõivaud.. awwww.
Täna ööbisin ma siiski Ksenia juures - üle pika aja saime kokku! Nii tore õhtu oli.. Kella 23.15 ajal jõudsin Tema juurde - hubane õhkkond, küünlad, puuviljasalat ja Martini - mm.. suurepärane tööpäeva lõpp! Telekast hoidsime eemale, kuid siiski kella 1 ajal kiikasime selle poole ja tundus, et film on ikkagi põnev! Eiei, mitte see TV3 "õudukas".. Kanal 2 pealt tuli "Ela kord, sure topelt". Ei saanud seda nägemata jätta. Magama saime kolme ajal. Hommik oli raske.. aga kella 7.15 ikkagi saime üles, kiire hommikusöök ja ma jooksin tööle - õnneks on Ksenia juurest siia ainult 5 min tee! =)) Tema jällegi asus teele Dorpatisse. Ilusat tööpäeva meile.. :)

hetkel ei soovi ma enam trükkida.
Kui siis nii palju, et30. mail tulge kell 16.00 Raekotta Rat Race´ile! ;)

Ja homme on mate eksam. Teooria. Hm. Hell.

Päikest;)

Džiina&Ridžiina.. =)

Lennuk maandus!
..ja asusme inimesi jälitama, et mitte ära kaduda
Siis läksid meie teed Tanjaga lahku. Tema võttis takso ja mina asusin ootama, ootama JÄNKUT! :)
Ta saabus natuke hiljem kui mina. Sain vaikselt sisse elada. Inimesed olid seal ikka väga kirjud - kõik rassid illmselt koos! Oli põnev. Kui Jeanne kohale tuli, ei uskunud ma umbes pool tundi, et olen seal.. aga tasapisi hakkasin juba uskuma ka. Buss, millega Nottinghami sai, hilines küll nii umbes 50 minutit kui mitte rohkem... aga ei ole hullu. Jõudsime õnnelikult linnakusse ja isegi plaanitud loengutesse ka. Esimeseks oli siis karjääri loeng, kuhu küll jäime hiljaks ega saanud kõrvuti istuda.. istusin siis mingi roosa kampsuniga kuti kõrvale ja vahtisin niisama rahvast.. ja inimesed olid endiselt harjumatult kirjud! Järgnes makro loeng, millest ma suurt aru ei saanud - briti aktsent ja teaduslik keel vai midagi, kõik oli natuke liiga teoreetiline minu jaoks ka - ja eks see unetu öö andis tunda õrnalt. Prantsuse keelest olin ma küll vaimustuses! Seal oli küll vähe inimesi, aga mulle meeldiski nii. Ma tahtsin küll kaasa teha, aga olin igaks juhuks vait.. :P Ja siis kui õppejõud ikka küsis minult midagi, oli mul ehkmatus ja ükski sõna ei tulnud meelde:D Lõpuks saime tagasi linnakusse (koju), aga seal ei saanud me kuigi kaua olla. Ruttu pessu, mõni maitsev võileib hamba alla, kiire särgi ümberlõikamine ja peole! Nimelt mul vedas - sattusin just õigel ajal, mil Nottinghami tudengid pidutsesid - pub crawl! (Carnage oli vist nimetus?) Seal oli mõnusalt inimesi, kõigil samad t-särgid, 6 baari ja lõpp ööklubis. Mul oli kerge segadus, sest et ma ei teadnud kedagi, aga lõbus oli küll! Väga võimas üritus igatahes. korraldaks Eestiski midagi taolist, aga liiga väikesed mastaabid (ja liiga vähe tõelisi baare, millest ilmselt vähesed oleks nõus sellise ürituse lubamisega oma ruumides). Ööklubis ma kahjuks otsustasin kokku kukkuda ja kella 3 ajal olime sunnitud koju minema. Aga sellest hoolimata oli kogu õhtu väga lahe. Richard ja Peter ja Maeve (loodetavasti ei kirjutanud valesti) ja veel 1 Kanada tüdruk ja Jeanne - tore rahvusvaheline seltskond.
Reedel oli Jeanne kella 2ni tööl, mina suutsin enda telefoni äratuskella Eesti aja järgi kell 12 laulma panna, seega äratus oli kohaliku aja järgi kell 10!! urr.. ) Mõistagi magasin edasi. Kell 12 olin jälle ärkvel ja hakkasin ennast korda tegema. Tore, et ajavahe töötas minu kasuks.. (Eestis oleks ju olnud juba kell 2). Kui Jeanne koju jõudis, läksime linna. Vaatasin natuke ringi, käisime Robin Hoodi kuju juures ja lossi ümber ja õhtul jõudsime kinno. Vaatasime filmi "27 dresses". Pärast seda tagasi koju, uni ja laupäeval oli šoppamise päev:)) Alustasime New Lookist, sealt tuli arvatavasti parim ost ka. Ma ei hakka kõiki poode loetlema, kuna Nottingham ongi loodud šoppamiseks! Oli väsitav, aga siiski tore päev. Koju jõudes suuremat sorti asjade pakkimine. Siis käisime ka kohalikus poes, kust sain šokolaade ja nänni kodustele. Poes kohtas jeanne oma tuttavaid (Taist vist). Mul oli jällegi põnev kuulata nende juttu. Ja veel tegi Jeanne suurepärase õhtusöögi! Ja kella 1 ajal oli vaja magama jääda, kuna pühapäev oli reserveeritud Londoni tripi jaoks!
It´s London calling..
Jah, hommikul sõitsime vara-vara bussiga pealinna. Esimest korda oma reisi jooksul ma tõesti vajusin ära, kogu bussisõidu magasin maha. Siis oli aeg ärgata ja algaski suurem seiklemine. Leidsime suveniiridepoe, kuigi otsisime turismiinfot. Siis aga tulime välja ka sattusime vahvate Big Bus-ikuttide peale, kes müüsid turismibussi pileteid. See meie plaan oligi, et sõidame bussiga ringi, nii saab kõik ära näha ja põnevamates kohtades maha minna - kõige parem oli see, et saime veel praami peale ka, mis meid natuke Thames-il sõidutas. Nägime ka mingit immigrantide või välismaalaste või ma ei teagi, kuidas seda nimetada, aga oli väiksemat sorti streik. Igal sammul oli suurem vaimustus.. oeh, kui oleks vaid rohkem aega olnud! Päev möödus kiiresti. Lõpuks jõudsime Hyde´i! See ei olegi nii suur, aga tõepoolest võimas oleks selle läheduses elada.
Üldse oli UK-s kõik väga roheline ja harmooniline. Inimesed olid ääretult viisakad - vabandavad ja tänavad ja vabandavad. Nii tore oli kõike seda kogeda! Ja nii kurb oli lahkuda..
Aitäh, Jeanne, et Sa mind külla kutsusid! Ja loodetavasti jõuan ma kunagi veel UK-sse.

Lennujaamas oli äärmiselt igav öö. Aga äärmiselt seiklusterikas pagasikontroll - ärge võtke kunagi reisile kaasa asju, mis on külastatavas riigis illegaalsed! :) Aga avalikult ma oma rasketest läbielamistest siin ikkagi kirjutama ei hakka.

Tripi algus..

Jah, ma ikka otsustasin oma tripi elamused kirja panna, siis on aastate pärast hea meenutada!
Alustan siis oma seikluste algusest - ehk siis Tartus bussile minekust. Tegin ju reisi keeruliseks - Riiast Jelgavasse (kus ma sain öömaja, et ei peaks Tallinnast bussiga Riiga hommikul loksuma) ja sealt Riiga ja siis Riiast otsisin lennujaama üles. Tartust sõitsin ma Pärnusse, kus ootasin Riia bussi ja Riias siis algas minu seiklemine. Õnneks seal sain hakkama vene keelega, bussijaama tädi oli sõbralik, müüs mulle Jelgava pileti ja näitas, kuhu marsa saabub. Kui ma küsisin, kuidas ma hommikul lennujaama võiks saada, siis läks keeruliseks - Ta teadis, et sinna läheb buss nr 22, aga oluliselt rohkem infot Tema käest ma ei saanudki. Seega tabas esimene ehmatus: Kuidas ma homme lennujaama saan ja kas ma ikka Inglismaale jõuan?!
Teel Jelgavasse oli aeg helistada Lenale, kes pidi mulle kohalikku bussijaama vastu tulema. Siis ma avastasin, et ma ei ole Ta numbrit õiges formaadis salvestanud ja ma ei osanud Talle helistada.. super;) Õnneks Ta siiski helistas mulle ise lõpuks, kuna mõistis, et minult kõnet ootama jääda oleks liiga naiivne. Oeh. Kui kohale jõudsin, oli küll väga hea meel! Järgmine sihtkoht oli nende kohal klubi Krekli (4 valge särgi klubi). Sinna tuli veel paar tuttavat, kes Eestis Baltikum tantsib asjast osa võtsid. Mind olid paljud tervitanud (seal hulgas Martinš) ja kõik kahetsestid, et ei saanud kolmapäeval klubisse tulla. Aga lõpuks neid jõudis sinna ikka päris mitu.. ja kelle üle eriti hea meel oli? Martinši=) Sest et Tal oli järgmisel päeval sertifikaadi kaitsmine (ehk siis 1 tähtsamat sorti eksam), aga Ta ikka tuli kohale ja tantsis ja rääkis juttu ja tahtis veel mulle öösel linnaekskursiooni teha, aga ei, mina tahtsin natuke magada enne UK-d ja lasin teised ka ilusti koju. Igatahes oli fun.
Hommikul oli raske uskuda, et pean juba lahkuma.. sõin oma võileiba ja mõtlesin, kas ma ikka saan lennujaama kohale. Lõpuks oli aeg sättima hakata. Kohver ruttu kokku ja jooksuga bussijaama. Õnneks oli 1 Riia buss juba ees. 50 min sõitu ja olingi bussijaamas. Nüüd algas järjekordne paanika - kuidas ma leian õige bussipeatuse? Läksin tunnelisse ja hakkasin nuputama, kus ma peaks välja tulema, et saaks õigele poole teed ja ka õige peatuse juurde. Väljusin tunnelist ja vaatan, et krt.. ei ole ju bussi nr 22 kuskil kirjas. Küsisin siis ühe suvalise kuti käest, kas Ta inglise keelt räägib - nooremad ei räägi seal väga vene keelt ja see tüüp nägi väga lätlane välja (ja rääkiski suurepäraselt inglise keelt), sain teada, et pean tagasi tunnelisse minema ja natuke edasi kõndima. Väljusin järgmises kohas - vaatan märke - ja mida ma näen.. ei ole bussi nr 22:( Kõndisin siis natuke edasi, järgmine post ei olnud ka palju tõotav.. aga lõpuks tuli veel üks paviljon, mis varjas õiget posti - ma olin õiges kohas! Siis ma sain bussi peale, kuidas mulle ei meeldi täis bussid! Ja see läti tädike.. piletit müüv täsike.. oeh.. aga jõudsin küll lennujaama, isegi väga õigel ajal!
Lennujaamas ma leisin endale uue sõbra - Tanja. Ta oli küll lätlanna, aga rääkis vene keelt ja Temaga koos saime järjekordades passida ja ka lennukis kõrvuti istuda. Tanja sõitis ka Nottinghami oma endisele klassiõele külla ja Temagi lendas tagasi Londoni kaudu (viimase päeva kavatses veeta Londonis nagu minagi). Seiklused olid selleks korraks läbi ja paanika ka. Kõik oli järsku väga tore ja kuigi ma olin väga unine, oli südames mõnus elevus ja ootus!

Lennujaama sonimine:)

Istun lennujaamas ja tunnen, kuidas ma ei saa une vastu kohe mitte midagi teha. Üritasin lugeda - ei õnnestu. Isegi maikuu Vogue ei tundu piisavalt köitvana. Inglise keelest ma parem ei räägigi - üritasin küll natuke õppida, aga silmad lihtsalt vajuvad kinni ja ma ärkasin selle peale, kuidas tagumises pingis mingi tädike ühe aafriklasega vaidlesid. Lõpuks otsustasin hakata reisimuljeid kirjutama - kõike seda seepärast, et mulle ei meeldi lennujaamas magama jääda (aga ma juba tean, et kirjutamine ka ei õnnestu).
Minu vastas istub üks poiss, kes tundub hästi toredana. Ta on ilmselt Taist või Hiinast või Koreast või Sri Lankalt? Mina neil ju vahet ei tee.. :) Ega mul midagi suuremat teha ei ole, kui rahvast vaadata ja omi mõtteid mõlgutada. Muidu ma tahaks küll magada ja näha mitmendat unenägu, aga ma sunnin end ärkvel püsima. Kell on alles 1 - 4 tundi ootamist veel? Ooeeh..
Bussisõidu ajal ma ka ei maganud. Uurisin pilte ja üritasin veel telefoniga öist Londonit pildistada, kuna minu A4 sõitis veel kesklinnast läbi. Bussijuht oli ka väga tore, aitas mind mu meeletu 18-kilose kohvriga. Ja raadios kõlas "Can you feel the love tonight" - Lõvikukingas saatis mu tripi siiski natuke.. nii armas! Ja nii kurb oli lahkuda, pisar tuli ikka silma nagu mul alati tuleb.
Ega unise peaga mul ei ole mingied mõtteid, mida siia kirja panna. Eks ma koju jõudes üritan oma reisikese kokku võtta.. kunagi.. võibolla.Ei tea mitu lehekülge kokku saan (see oleneb ilmselt viitsimisest), aga elamusi on küll palju.
Appi, iga kord, kui silmad sulen, jään tukastama. Loodetavasti suudan järgnevad tunnid siiski ärkvel olla (enam-vähem) ja mitte lennukit maha magada.. =) Ma ju võiks kellegagi siin juttu rääkima hakata, päris palju on minusuguseid niisama tühja pilguga ringivaatajaid, aga pärast nelja päeva briti aktsenti ei julge ma niisama naljalt oma inglise keeles suvaliste inimestega rääkida.. iga lause, mis mulle vastu öeldakse on kummaline ja ma jään nii mõneks sekundiks mõtlema, et mis ikkagi mulle öeldi.. :))
Nüüd kuulan mp3-e (3 Doorsi Downi - Landing in London)
aww..
I woke up today in London
As the plane was touching down
And all I could think about was monday
And maybe I´ll be back around

Jah, ja pärast seda ma ikkagi jäin magama ja nii kell 3 ärkasin, läksin lady´s roomi ja tegin end ilusaks! Sellele juba järgnesid mu edasised seiklused, millest ma parema meelega vaikin.. Koju jõudsin ma ikkagi esmaspäeval kell 4 ajal, nagu oli plaanis.

Aega on niiiiiii vähe..

Lietuva Latvia Estija..

..või lugu minust ja minu kuuevarbalistest sõpradest.

(((ma olen nii vihane, kuna ma kirjutasin pikema teksti kokku, aga ma suutsin blogi akna kinni panna:( aga ma üritan siis uuesti!)))

Reedel ma olin kindel, et see nädal siia ühtegi postitust ei lisandu. Samas juhtus siiski nii mõndagi, millest ma tahan ikkagi rääkida. Sest et olen aru saanud, et nii mõnigi loeb mu blogi suurema huviga.
..läheb põnevaks?

hei! ;)
Niisiis lühike ülevaade. Esmaspäeval käisin Kaijaga jalka trennis. Kui suur fänn ma ka olen, ei saa minust kunagi mängijat. Valisime küll Kaupsist mulle kunstmuru putsad ka välja, aga siiski. Töine nädal oli. Koolitöine. Füüsika töö? Jess! Maamajanduse aluste loomakasvatuse osa arvestus? Whee! Mulla töö? Mhmh. Mulla loengusse ma harjumuspäraselt ei jõudnud. Piinlik lugu, aga ma paraku olen kokku umbes 2-3 loengut külastanud. See neljap ma loobusin sellest Aura nimel. Ujusin mingi kilomeetrikese ja siis olin läbi ka. Lühikokkuvõte siis. Ma ei tea, mis välja jäi. Ilmselt ei teinud ma midagi märkimisväärset. Vist. Ei mäleta. Sest et viimase kahe õhtu jooskul on saadud kõige paremad elamused.
..jah, sest et tuli reede!;)

Olin kella 21-ni tööl, siis tormasin raekotta, kus mind ootas Jelena! See on läti tüdruk, kelle juures meie HTG balti koolide projekti raames ööbis Allan. Ta õpib nüüd nimelt Jelgava ülikoolis ja tantsib sealses rahvatansurühmas. See laup. toimus Vanemuises üritus Baltikum tantsib, kus esinesid eestlased (Tarbatu), lätlased (Kalve) ja leedukad (Seja). Kahju, et mul olid õhtuks plaanid juba tehtud ja neid ma vaatama ei jõudnud, aga kõikjale ei jõua ka.
Reedel leidis Allan ka meie jaoks aega (kuigi Tal on palju õppimist). Istusime Ülikooli kohvikus ja pärast Illukasse. Enne seda põikasime veel Raatuse gümnaasiumisse, kus lätlased koos leedukatega ööbisid. Seal sain tuttavaks veel mõne kuuevarbalisega. Meenutasime projektiga seotud kohti ja jutte ja.. Jelena ju teab ka Annat (minu isiklik lätlane) ning Maksimi.. Jeanne, Sina ka tead. :) Illukasse tulid nende lahedad tantsupartnerid ka. Ma olin vaimustuses. Tavaliselt vead ikka ise poistest tuttavaid tantsima, aga seekord oli vastupidi. Ma ei olnud selliseid tantsulõvisid veel näinud. Ei oleks andestatav, kui ma jätaks mainimata Inga, Linda ja Agnese (energizer) nimed. Ja muidugi et Mārtinš (jess, ma oskan kirjapilti), kelle hüüdnimi on Kukis - ma ikkagi kirjutaks Cookies=P). Laurits oli veel üks lahe tüüp. Neid oli palju, aga mõttetu on ilmselt nimesid siia ritta laduda. Igatahes olid nad Illusionist vaimustuses (erinevalt leedukatest, kes vingusid ja vastasid iga ettepaneku peale "Ma ei tea.......").
Hommikul oli mul ühine kodutee Maksimiga (Eesti omaga), seega oli turvaline ka.

Laupäeval tahtsin muidugi et ka neid veel kord näha. Lenaga oli jutte veel palju-palju. Allan vist sai nendega mingi 13.30 ajal kokku - lõunatamine Maailmas (ja nad olid jälle väga rahul!). Siis oli botaanikaaia trip. Mina paraku ei osalenud. Jõudsin kella kolmeks linna ja võtsin nad peale Treffneri tiiru (väike fotosessioon kohas, kus me tuttavaks saime) Allanilt üle. Ta läks koju õppima, meie vaatasime Toomel ringi: Baer, varemed, püss, Inglisild, mänguväljak ja KIIGUD!:D, suveniirid, Coffee-in ja oligi aeg nad Vanemuisesse saata. Muidugi läksin ma lava taha kaasa, tegime mõned kümned pildid ja siis oli aega hüvasti jätta:/.

Õhtul käisin Kauriga teatris. Jõudsin lõpuks "Mesimeest" vaatama! Ott mängis küll Jani asemel, aga ehk nii oligi parem. Etendus oli hea. Kauri ei olnud ka vist aasta aega näinud? Jah, oli tore. Rääkisime elust ja olust. Lõpuks läks jutt suveplaanidele ja ma loodan, et Ta sõidab suvel Berliini, saaks koos ringi hängida (kui minu suveplaanid ei muutu). Plaane on mul erinevaid ja neid on ju alati rohkem kui aega..
Pärast etendust oleks mul hea võimalus olnud autoga koju saada ja arvatavasti varem magama minna, aga ei, ma helistasin Lenale - nad olid veel teatris ja seega jooksin tagasi lavatagusesse ruumi. Ma nii igatsen Vanemuise lava järele! Mälestusi erinevatest esinemistest oi kui palju. Saime veel juttu rääkida. Nemad ootasid parajasti bussi ja kõiki, keda oli vaja Sõbramajja minekuks, sest seal toimus kogu ürituse Afterparty! Kus nad pidid veel ühe etteaste tegema, superlahe tantsukava. Muidugi et ma tahtsin kaasa minna! ..ja läksingi!! :) Mingi paari minutiga tehti mulle esinemispats, sain nenede rahvariiete slehvi ka, väiksem meik - nii lihtsalt saabki Kalve rühma liikmeks(a). (Oleks see vaid nii.) Kõik on seal ikkagi väga head tantsijad ja sellega ikka aastaid tegelenud. Nägin nende tantsud ära ja after-afterparty tantsumaratonil lõin ka kaasa, sest et sellist võimalust - seda ei olegi vist elus ette tulnud ja vb ei tule enam. Mis sellest, et mõned magamata ööd seljataga. Ma ei ole elusees tantsupõrandale nii mitu ringi peale teinud ja niimoodi mööda saali lennanud! Võimas.
Järgnes mõnus jalutuskäik (üle turusilla kõndisime koos), Statoili piparmündikakao ..mmmm (kusjuures müüja rääkis läti keelt;)). Seletasin siis neile, et nüüd nad kõnnivad otse, kuni tuleb vastu tuttav Raatuse ristmik ja seal nad juba oskavad orienteeruda.
Ja kurb hetk: hüvastijätt vol 2.

PS: Ma ei tea veel, kui keeruliseks ma enda Inglismaale jõudmist ajada tahan, aga Jelgava asub Riiast 40 km kaugusel ja kolmapäevad on neil sama lahedad kui meil.. (a).

Peale lõbusa tantsumuusika lasti ka paar ilusamat laulu, tohutult ilusat:
http://youtube.com/watch?v=cSwfNCyVMLs&feature=related

Simply the best!=)

tegus nädal..

jees, olen talveunest üles ärganud=))
see nädal alustan eilsest ja liigun tagurpidi..
täna oli muidugi et ka tegus päev, aga jätan tööasjad seekord välja.

eile õhtul saime Marianniga kokku. sellele eelnes minu katsetas süüa teha.. haha..
ei, iseenesest mu pannkookidel ei olnud midagi viga, aga nende tegemine oli omamoodi kogemus. nii juba kord on, et teen alati 10 asja korraga. nii ma rääkisin msnis juttu ja üritasin saada sotti taimekasvatuse kodusest tööst.. ja gaas.. selle ma omast arust keerasin vähemaks, aga vist keerasin liiga palju vähemaks.. siis tükk aega ei julgenud enam tuld kasutada, aga lõpuks ikka sai asja.
vaatasaime 5 tundi jutti meie esinemisdvd-sid. niiiiiiiiiiiiiiiiii tore oli!! nostalgia..
Viimsi "Kaua võib" dvd on muidugi et üle kõige.. ja meie kevadkontsert.. veel parem! oeh..
ja ma kujutan juba ette ennast 10 aasta pärast neid uuesti vaatamas..
nii, neljapäevaga ühel pool. mulla praks ei ole nii tähelepanuväärne sündmus I guess.
ahjaa.. ökosõit oli ju! see oli tore.. aga mitte Andre (sõiduõp) arvates. sai suhtkoht 0,2 l /100 km kohta kütusekulu vähemaks.. :)))))))

kolmapäeval oli talvesõit, liberada.. ehh.. sellise ilmaga. koju tulin läbimärgade sokkidega. võimsad hanged olid..
kiirendada sellise ilmaga oli natuke raske, aga 1 piruett tuli ikka, lõpetuseks maandusin pehmelt lumehange. osadel tuli seda tihedaminigi ette. Jeep tõmbas mu ilusti välja.. nüüd ma vähemalt tean, mida teha, kui kraavi satun. indeed. põdrast olen suvel küll mööda sõitnud, aga ma juba kujutan ette, kui talvel peaks pimedas Lõuna-Eesti teedel mõni tee peale jooksma.. uhh..
õhtul tulid jälle kursaõed külla. oli tore õhtu.. meeldejääv.. :) mina suutsin veel nad vedada õhtul välja ühe kursavenna juurde, sealt nad kadusid oma sõpradega juttu rääkima, siis nad viidi illukasse ja lõpuks jõudsid nad ühikasse mingi aeg.. mina jäin siiski teiste juurde ja läksin veits hiljem Illusionisse. seal oli õnneks veidi vähem rahvast, kui eelmine kord (ja natuke rohkem tuttavaid nägusid nägi tänu sellele ka).

teisipäeval ma sain Jeannega kokku! ja see tuisk.. tõeline jalutamise ilm ma ütleks.. nii me jalutasime HTGsse, seal nägime Teringut - Ta on alati nii positiivne:) Jürgesteini nägime ka, tantsutaldasid ka.. nii tore oli. edasi jalutasime pleissi. õhtuks jõudsin ma jälle positiivsete emotsioonidega koju, et saaks vähemalt mõned tunnid rohkem und.

esmaspeäval ärkasin ühikas. kokku olime Olgaga saanud vist hea 3 tundi magada.. massive! terve öö joonistamist ja jutte ja pilte ja.. lõbus oli küll, väsitav ka.. esimene füss oli talutav. inka referaati sain vastata pool tundi, nagu pm alati.. küsiti mõnusalt küsimusi. teema läks juba hiina linna peale.. aga ei, minu refeka teema oli ikkagi value investing. topograafia praks oli huvitav. teine füüsikas läks hästi, sain vastatud jälle oma järjekordse laborikese ja kõik oli ilus. nüüd on vaja veel 1 labor esitada, siis oleks meil selleks korraks laboritega vsjo. muidugi et see ei tähenda suurt midagi, vaja on saada kontrolltöödest ka läbi ja no eksam tuleb muidugi et eriti nõme..

Tasutud..

jeahh, unevõlg sai tastud..

Istun hetkel töö juures ja õnneks on rahulikum päev, saan üle pika aja nautida tööl olemist (ei ole mingit tormamist ja kõik saab rahulikult tehtud) ja isegi blogisse jõuan nii paarkümmend rida trükkida.. :)

nädal oli võimas. hm, ma vist ei jõudnud eelmine nädal midagi kirjutada? aga ma ei jõudnud midagi teha ka. laisklemise nädal oli. ah ei, kolmapäeva õhtul ma siiski jõudsin linna, istusin natuke Ristiisas ja see oli ka kõik.

See nädal oli natuke aktiivsem. Muidugi ei saa mainimata jätta matemaatika tööd, mille eest saan arvatavasti 5 punkti 20st. Ei, ma ei ole rahul.

Kas ma midagi tähtsat ka kirjutan? Tähtsaim sündmus sellel nädalal: ma nägin Jeanne´t! Ja Ta isegi tuli mulle külla!! Nii tore oli!!! Nii tunnike ma vaatasin ja imestasin ja olin rõõmus, siis tekkis minulgi see tunne, et Jeanne ei olegi ära olnud:))))) (Temal on alati nii, ilmselt toob Ta endaga selle teadmise kaasa ja tekitab minus ka just sama teadmise või midagi).

..aga kõik ju ei saa olla ideaalne. Läksime Illukasse - mõistagi lootused olid suured, sest et kolmapäeviti näeb seal tavaliselt palju tuttavaid. Natuke tuttavaid nägusid oli ju ka.. aga mitte neid inimesi, kellega tavaliselt saaks rääkida juttu. Kahju. Ja algus oli juba nõme. Minu juurest on klubisse kõndimisaega umbes 20 minutit.. nii me jõudsimegi sinna kõige kuumemal ajal. Ma vihkan teatud põlvkonna trügimiskommet. Seekord lõppes trügimine piirde lõhkumisega. Valus oli. Aga õnneks oli meil heatujuline Karin ja mis sest, et ruumi vähe, saime ikkagi tantsida ka.

Neljapäeval tulin loengust koju ja umbes minu otsustusvõimetust arvestades tuli umbes 30 minuti arutamise käigus ootamatult kiire otsus: jah, ma kaon magama nüüd ja kohe. Nii ma vajusin umbes kella 3 ajal sügavamasse unne. hea, et mul tuli mõte hommikune äratuskell helisema panna, muidu ma ei ole ilmselt tööle jõudnud, sest et kell 6.30 oli järgmine hetk, mil ma silmad avasin. hm.. 15 tundi und.. mõnuuus! ma vist ei olnud sellist luksust endale juba augustikuust lubanud=)

Aga nüüd teen midagi kasulikku edasi. Ja varsti on lõunaaeg ka.. ja siis tuleb ju õhtu ja saab jälle magada! :D

Häid pühi!

(=

Mina ja integratsioon:
http://www.postimees.ee/140308/esileht/siseuudised/317689_foto.php#33

Õnneseen.. =))

Alati, kui ma tahan kirjutada vähe, tuleb siia pikk ja lohisev tekst. Siis, kui tahaks niiiiiiiii palju kirjutada, siis ei tule just midagi meelde..
Ma kogusin natuke mõtteid ja leidsin siiski paar märkimisväärsemat sündmust, mida kirjeldada.

Kõigepealt siiski soovin kõigile minu heamatele sõbrannadele: Head naistepäeva!!!!!

Esmaspäeval ma sain inka raamatu vastamisega hakkama (great, yeah!) Tegime oma masendavaid füssi laboreid ja 1. KT tulemus oli - 6 võimalikust punktist 2,5.. khõmm.. siiski F, mitte M. Mul on veel võimalus seda parandada, juhei! Mina ei oska seda ainet (matti ka enam mitte).
Ah, koolist ma ei räägi.

See nädal sain tuttavaks natuke tulevaste poliitikutega (pilt oli vähetõotav), aga siiski. Miks mitte.. Elus ei tehtagi alati õigeid valikuid..
Läksin omast arust Marioniga jalutama, karupüksid ja jope.. ja mind suudeti selliselt bigbeni vedada.. hm, ma arvan ka, et ma võin endale kõike lubada. Ei olnud üldse imelik. Mina ju.
Käisime tervisekeskuses kursaõdedega - aroooooooomisaun mmmm.. =)))
Siis ma tegin neile veel oma suurepäraseid pannkooke ka üks päev. Tore! ..kui kui keegi jälle minu kokakunsti kõrgelt hindab. (Ei, ma ei ole edev). Ja pleissi jõudsime ka.
Käisin ka emaga shoppamas ja sain enda lõhnakollektsiooni veel ühe pudelikese. Jõudsin ka juveeliärisse ja sai valitud endale sünnipäevakink - veel ühed kõrvarõngad, hinnaks 35 krooni (a) (muidu koosnes kink vanaema, töökaaslaste ja Kaija kingitud kinkekaartidest, ma armastan teid!). Juuksuris oli ka tore, 2,5 tunniga uus mina (indeed).
Reedel läksime Kaijaga Eesti armastuslaulude kontserdile, mis oli meeeeeletult ilus........ Tõnis Mäe Jäljed, ma tahan olla öö Su akna taga, õnneseen, nimetule neiule, kallis ära küsi, kaunimad laulud, mu isamaa.. tõesti hea oli. Ja heade laulude nimekiri tuli lõputu, kui jõudsime koju ja jätkasime laulude kuulamist, oeh.. =)
õhtul sõime kooki ka.
ja massaaži sai ka.

ja ma olen nii laisk nüüd, ainult lebotaks ja laseks enda eest hoolitseda.. ehhee.. aga ei-ei, ma hakkan nüüd ennast kasvatama (h).

Igavale jutule igav punkt ka.

Maрт =)

Jah, ongi juba märtsikuu ja varsti algab kevaaaaaad!
Ma kunagi andsin lubaduse, et korra nädalas ikka üritan blogi täiendada, aga kõike siia nagunii kirjutada ei saa, seega tundub, et mul seekord ei ole kuigi palju öelda.. juhtus palju, aga see info ei ole avalikustamiseks.
Lühidalt siis viimasest nädalast.

Esmaspäev: ..oli the worst monday ever=) Inkat vastama ei jõudnud, füüsika töös oskasin ilmselt 1 ülesande ära lahendada, 3 ülesannet said õige valemi (mida ma mõistagi kasutada ei osanud) ja üle jääb 2 ülesannet, mis said vale valemi, kuid et mitte M-i saada, tuli midagi sinna ju kirja saada (mis ei välista siiski fakti, et ma saan suure tõenäosusega siiski M-i:)). Füssi labor oli ka kohutav - LabPro iseenesest lihtne programm, aga kui ma pean ise hakkama valemeid tuletama, siis juhtub.. juhtub nii, et tuletan midagi andekat, mida kahjuks õppejõud väga vaimukaks ei pea:) Vastasin kolmandat laborit, Ta küsis, mis ühikutes me jõudu mõõdame.. hm.. ma olin konkreetselt tumm. Seletada seda magamatusega? väsimusega? milleks.. ma lihtsalt olin tuim ja mängisin lolli. Mis siis, sain ikkagi arvestuse kirja, kuigi kõik küsimused jäid vastuseta (mitte päris vastuseta, õppejõud vastas nendele ise). Aga üldiselt ma nii hea meelega jätsin füssiga hüvasti keskkoolis.. kes oleks võinud arvata, et kinnisvaras seda veel vaja läheb.

Teisipäev: wheeeee!
Ilus oli. Topo loengus oli isegi lõbus. Mate loeng oli nagu alati.. praksi ma ei jõudnud, sest et pidin minema linna Markile vastu. Mark on üks vahva hollandlane, kes elas 2 aastat Saksamaal ja nüüd tahab elada mõnda aega Eestis. Ei, Ta ei ole mingi suvaline kirjasõber. Täditütar õpetas Talle Saksas eesti keelt ja siis, kui tuli mõte Eesti tulla ja Tartut külastada, arvas täditütar, et mina võiks Talle meie kodulinna tutvustada. Mina olengi giid? Mhmh.. muidugi et kohe kutsusin Ksenia ka kaasa, Temal tuleb tavaliselt see paremini välja. Niisiis, teisipäev möödus mööda Tartu linna ringi kõndides. Nii lahe oli kuulda hollandlast eesti keelt rääkimas! Ja siis Ta rääkis veel inglise, saksa, prantsuse, itaalia ja vene keelt (hollandi keelt muidugi et ka..). Ühesõnaga oli tore päev. Koju jõudes olin väääääääsinud ja vajusin kohe ära.

Kolmapäev: Maamajandus oli põneeeeev! hippotiger - sebra (hüppav tiiger!=P), ei meil saab ikka nalja Irina ja Olgaga.. Õiguse loeng oli ka sisukas.. mhmh. Ma terve loengu naersin. Ei, seekord ei olnud need meie sõbralikud mõnitused ega ka lollid naljad. Lihtsalt minu kõrval istus Rauno ja saatis Olgale väga sisukaid sõnumeid.. ja lõi oma jala ja pea ära.. ja joonistas minu vihikusse (ma ise joonistasin ka).. ja oeh, nimekiri tuleks lõputu.
Pärast kooli oli meil veel vaba aega, mille mõtlesin küll inkaga sisustada, aga siis tuli mõte minna aurasse. Ei, aurasse ma ei jõudnud. Helistasin Annale, et kutsuda Ta ujuma, aga Tema kutsus mu hoopis küll ja tahtis mu küüned ilusaks teha(a). Arvasime, et meil on paaalju aega, jõime teed ja:O kell sai 15.30. Mingi 17 ajal läks mul buss Maaülikooli juurde, sest et me tahtsime Olgaga AIESEC-i koosolekule jõuda, kui küüned ilusad, siis jooksin ruttu Anna juurest minema. Jõudsin koosolekule, seal olime umbes poolteist tundi, huvitav oli küll, aga minul vist ei jää selleks aega. Pealegi ma ei oskaks valida, kas soovin rohkem tegeleda kultuuriga või........ seal oli palju asju, millega ma tegeleda tahaks! Ja täitsa õhtu veetsin ühikas kooki süües. Kell 9 pm jõudis tagasi Irina - lõppastme koolituselt. Vahepeal käis boksist päris mitu inimest läbi veel ja ajasime niisama juttu. Siis tuli Reginal geniaalne mõte - umbes 3 min oli viimase bussini aega, et ma jõuaks koju, aga mina pakkusin välja, et lähme klubisse! emh.. jah, ma olen imelik.. irinale mõte meeldis, Olga natuke pirtsutas.. lõpuks oli kiire tegutsemine, ruttu riidesse meigivärskendus ja mina jõudsin nagu alati ka endale kiirlokid teha. 20 min ja me olime valmis (nii kiire ma ei ole?). Saime veel 6ga linna, bussis olid mingid vene kutid (nagu selgus nende tuttavad ühikast). Neil oli teine geniaalne idee meid püssi vedada, aga ei-ei, selline mõte mulle kohe üldse ei meeldinud. Ühesõnaga jõudsime õnnelikult Illukasse, kus ma nägin kõiki-kõiki, keda seal alati näeb. Meil oli oiii kui lõbus.. =))))))))))

Neljapäev: hm.. hommik oli raske. Mullateaduse praks, whee! Irinaga määrasime kümmekond mulda ära ja loengusse me mõistagi ei jõudnud. Läksin nendega ühikasse kolmapäevast kooki sööma ja töökuulutusi uurima. Leidsime mitu head kinnisvarafirma pakkumist. Mina ise muidugi kavatsen praegu jääda ikkagi siia, ei ole plaanis midagi uut otsida. Kella kaheks jõudsin linna, nelja ajal käisin Kaijaga sollis ja siis ujuma. Trenn oli võimas.. indeed. Enamuse osa ajast ma istusin saunas ja ujusin paar ringi ka. Masendavalt tuim. Õhtul koju ja magama. Ega iga päev ei saa ju põnev olla?

Reede: töönarkomaanitsesin. pingeline päev oli, 81 kõnet ei ole mul vist varem kunagi olnud. aga hea hommik oli ka, sest et ma sain atesteerimise sooritatud ja nüüd olen juba 1. kategooriumi kätte saanud! nii tore!! ja palgapäev oli muidgugi et ka, millega seoses tekkis mõte, et nüüd võiks minna panka raha vahetama..
Ahjaa, Rauno tegi ka blogi, see on positiivne. Oiiiii, mulle nii meeldib Teie kõigi blogi lugeda!!

Laupäev: töönarkomaanitsesin. õgisin. blogisin.

Pühapäev: ma loodan, et tegelen inglise keelega, aga eks see selgub..
ikkagi value investing in real estate..

See oli nüüd tõsine päevikuformaat..
Aga minu arust sai enamus asju (nendest, mida plaanisin kirjutada) üles tähendatud.

It´s a wonderful, wonderful life.. =)))))))

Kust ma nüüd alustama peaks?
..hm

Natuke aega, avan märkmiku ja hakkan otsast peale kõike üles kirjutama..
Viimasel ajal olen ma jälle üles ärganud ja tegutsema hakkanud.
Mitu korda olen jõudnud järelduseni, et mul oleks vaja veel ühte lisanädalat igasse kuusse (mõistagi ma hea meelega veedaks selle lebotades).
Eelmine nädal oli siis kiire. 13. korraldasin kursapidu - korraldamisrõõm on see kõige suurem rõõm maailmas, eksole? See oli väga tore, nagu minuni jõudnud kommentaaride põhjal võib järeldada. Lõhuti ära kõigest pliidi ahi:) (seega pidu ei ole veel lõppenud.)
Järgmine päev oli mul kiire.. kooli nagu arvata oli ma ei jõudnud. Ahju pärast jäin majja kauemaks ja õnneks Rauno ja Rainer olid mulle seltsiks, kui omanikuga asjad ühel pool, hakkasime linna poole matkama, sõime Lõunakas ja siis mind veel üritati kooli ajada, aga ei, mina otsustasin, et koju minna on kõige targem otsus. Pealegi olin enne pidu 3 päeva haige olnud ja eriti ränk väsimus oli peal.
Ja neljapäev oli ometigi sõbrapäev.. mil ma ühtlasi otsustasin enda sünnipäeva tähistada! Seda kõike oli minu jaoks piisavalt palju. Neljapäeval jõudsin koju kell 15, kell 17 oli töö juures koosolek (kus ma ei jäänud mitte sügavasse unne, aga sain piisavalt tähelepanu, kuna mu silmad lihtsalt vajusid aeg-ajalt kinni - jah, nagu ajaloo tunnis või siis geomaatika loengus, ühel hetkel märkasid seda kõik teised töökaaslased ja mu uni oligi lõpetatud). Oh, minul juba juhtub. Õhtul siis jooksin ruttu pärast koosolekut Ihaste hotelli külalisi vastu võtma. Niiiiiii kahju, et Jeannet see aasta meiega ei olnud! Ja arvestades asjaolu, et Anna, Ets ja Rauno jätsid ka tulemata, oli meid natu vähe, a samas oli meil ikkagi tore (see tähendab minul oli väga tore!) Mängisime keeglit, sõim ja siis läksime Pattayasse - ei ole küll mu lemmikklubisid, aga meie seltskonnaga oli seal ikkagi mõnus. Meie sõbra-sünnipäevapidu ikkagi:)))))) Oh, oleks kõigil nii head sõbrad nagu minul!

Ei, minu peonädal ei saanud sellega läbi. Reedel pidasin ma sünnat koos töökaaslastega (söögiorgia). Laupäeval sain ma õnneks välja magada ja pühapäeval - siis kui peod peetud, tuli õige sünnipäevahommik. Telefon helises (mis sest et ma olen harjunud tööalaste telefonikõnedega, need kõned olid nii meeldivad. nii palju õnne, nagu mulle sooviti.. seda peaks jätkuma vähemalt järgnevaks kümneks aastaks=))). Õhtul istusin oma väikese perega ja siis, kui kõik olid lahkunud emaga. Naljakas, et kõik rõhutavad minu vanust.. 20? no ja siis? Pff....... Aga olgu, olen jah vana. Ise ei kurda. Varsti teate ise ka, mis tunne on olla 30 (haha..). Ja kella 9 ajal oli veel suurm üllatus - Marion helistas ja tuli huvitav pakkumine.. tule välja, viime Su kinno! Wohh kui lahe! Muidugi et ma (nagu ühele vanakesele kombeks) vingusin ja turtsusin, et tulgu niisama minule külla.. aga lõpuks ma ikkagi läksin. Mind siis veeti Suudlevatesse tudengitesse (süüa ma küll ei tahtnud, aga kokteil oli hea) ja pärast vaatasime "Hüppajat". Seda filmi kutsuti mind juba korra vaatama, aga Marion näe jõudis ette, samuti tutvustas Ta mulle Kunnarit, ma siiamaani ei tea, kell mõte oli mind kinno viia ja üldse pühapäeval välja minna, aga nad suutsid teha mulle ilusa üllatuse..
9 minutit enne südaööd jõudsin koju, et nautida selle ülitoreda päeva viimaseid minuteid, lugesin läbi viimased orksi õnnesoovid ja meilid - mille seas oli ka "ahjumeil", aga ei, minu tuju ei riku miski!

See oli nüüd küll lühike ülevaade lähiminevikust, aga ikkagi saite natuke veel minu tegemistest teada:)
Tulevikust nii vähe, et eile tegin puhkuseplaane - puhkusele ma küll ei lähe, aga sõpru külastan küll! Oii Jeanne, ma ootan juba aprillikuud!!! ..ja juulikuud! Peaasi, et Riiaga kõik hästi sujuks..

No need to run and hide
It's a wonderful, wonderful life
No need to laugh(???;P) and cry
It's a wonderful, wonderful life..

Esmaspäeval on inka raamatu vastamine.. mis te arvate, mitu lk ma lugenud ei ole?
oioi.. I need to run! ;)

ma lähen loen natuke.

tegelikult ka.. ?

PÄÄÄÄIKEST!

Hommikud on siin valged..

..ja ööd vihmased!

Hommikul oli taas varajane ärkamine.
Vaatasin aknast välja ja seal oli.. seal oli LUMIII!!
Nagu viimasel ajal kombeks sajabki meil öösel vihma ja päeval lund. Seekord oli teistmoodi ja ma siiralt loodan, et täna õhtul vihma sadama ei hakka. Mõnuuuus oli tööle tulla. Palju valgem on kohe (erinevalt detsembrikuu hommikutest) ja veel lumi.. mm.. kusjuures päike paistab ka ja taevas on nii taevasinine.. imeline=))

Aga eile tuli emme lõpuks koju. Vahel on nii mõnus, kui keegi koju tuleb. Mul on tunne, et olen vist viimased kuu aega üksi elanud.. whee! Aga eilse erilise sündmuse puhul tegin isegi süüa.. ja Talle vist meeldis:) Sain taas oma hambalugu kurta ja palju muid asju rääkida. Vaatasime telekat ja siis hakkas Ta vaatama, mis noote Ta oli kaasa toonud.

Üleeile oli jällegi huvitav päev. Peale tööd ruttu koju, siis tuli Mariann mulle järele ning viis mu klubitama. Igemevalu tuleb ju välja tantsida! Ja nii tore oli Teda näha üle pika aja. Muidugi veendusin ma seekord - see ei olnud suur avastus, vaid pigem valus tõestus, et ma olen totaalne tropimagnet. See ei seganud meid, sest juttu oli palju ja tantsisime ka (natuke vähem, kui tavaliselt, aga siiski). Tekkis nostalgia. Tahan tagasi tantsuaega, sest et meie rühm on ikkagi ülisuper:) Aga teisipäeval ma siiski käisin Uvega rääkimas, et see poolaasta jään passiivseks tantsijaks. Ma lihtsalt ei jõuaks nii palju.. but ma tulen Teid kindlasti vaatama! Orksis näeb natuke tantsimisega seotud pilte. Seal on ka paar Meie Maailma etenduse kaadrit. Ja kui ma kõike seda meenutasin, siis tekkis küll tunne, et olen oma lühikese elu jooksul ikka väga palju ära teha jõudnud..

Ma kuulan nüüd natuke muusikat ja hakkan võibolla inkat ka õppima. Võibolla. Sest et muusika on ikkagi palju parem..

Ja pilt, mis aknast avaneb..

Koo mu käpikuisse päike(a)

Mõni hetk on kohe väga-väga valus..

Kohe jõhkralt valus.

Aga enne lühidalt ilusatest sündmustest..
Nimelt Ksenia sai endale Riiale korteri, mida me koos sisustamas käisime. See on nii-niiiii lahe! Aitasin sisse kolida ja asju vedada ja ilusaks teha.. Laup oli soolaleib-sünnipäev ka. Nii vahva:)))

Eksamid said läbi ja topo sain ma suurepäraselt järele tehtud. See tähendab, et mul on endiselt natuke õnne.. Ma ei olegi maailma õnnetuim tüdruk? :O;)

Samuti oli hästi tore, et Irina ja Olga (pöörased kursaõed nagu ma ise) tulid mulle lõpuks külla. Pool aastat ei leidnud me sobivat aega, mil nemad oleks vabad ja mina ka (töönarkomaan nagu ma olen). Ja lõpuks tekkis tore idee, et nad tulevad mulle külla teisipäeval. Ema oli parajasti taas nädalaks mu hüljanud, superajastus. Õhtu möödus naerdes või naerdes? (Õhtu avastus oli see, et me naerame liiga palju. Kuid mis on veel hullem: me naerame koolis samamoodi! Seega me oleme ilmselt natuke imelikud.) Tähelepanek hommikl: tavaliselt jääb üle alati viin, seekord joodi Martinit ning järele jäi 1,5 liitrit Spiraiti:))

Ja nüüd siis kurdan ka natuke.

Nimelt on mul eluaeg probleeme olnud ülemise hambaga (puhaku Ta rahus).
Kunagi ma suutsin Ta mäel poleks murda nii, et tekkis mingi väike mõra. See tehti korda, plomm püsis umbes 3 aastat. Siis tuli taas arstil käia, pandi uus plomm, mis otsustas eelmine nv minu hambaga lahku minna. Hamba sisse tekkis ränk mõra ja hammas eraldus pooleldi plommist ja siis tuli minna jälle arsti juurde. Mina tahtsin küll minna Tormi etendust vaatama, aga valu oli juba piisavalt hull - otsustasin siis, et enne Gen klubi astun polikliinikust läbi ja külastan oma lemmikarsti:) Ta oli õnneks või kahjuks tööl ning arvas, et leiab minu jaoks aega, kui ma ootan natuke. Etenduseni oli ainult 20 min. (Enne ma muidugi üritasin nii 6 inimest endaga kaasa meelitada etendust vaatama, lõpuks helistasin Eeval, kes oligi nõus!) Aga siis tuli Eevale teatada, et mina olen hambaarsti juures ja ei tule ikkagi. Ta läks etendusele koos teise sõbrannaga ja etendus olevat eriti hea, nii et kes on vabad, minge kindlasti pühapäeval seda vaatama!
Aga hambast siis.. Tuli välja, et tükike hammast, mis eraldus plommist, tuleb välja tõmmata. See ei olnud valus. Sais nõmeda süsti ka ja siis vaatas arst, et tõmbab plommi ka välja. AII!! See oli ränk, väga ränk. Lõpuks amputeeriti kogu kupatus ja kolmapäevast oli määrati mulle trennivaba nädal, kummelitee-jäätise diiet ja saunakeeld. Ma ei saa isegi aurasse minna:´(. Läksin siis õhtul apteeki - kõnevõime oli suht 0-lähedane, aga ma suutsin selgeks teha, et soovin kummeliteed ja soola. Seejärel oli kaupsitiir, kust muretsesin suuremas koguses vaniljejäätist. Kui muidu ei olnud valus, siis kodus, kui tuimestus üle läks, hakkas ränk valutamine pihta. Ma tahtsin keele suust välja lõigata, et ta ei puudutaks mu valutavat-veritsevat iget:S
Tegin siis endale kummeliteed ja üritasin jäätist süüa. Tahtsin magama minna, aga valuga ei tulnud und. Õnneks Sander viitsis mu vingumist lugeda-kuulata ei olnud midagi, iga sõna valmistas julma valu. Rääkida ma ei saanud veel neljapäevalgi korralikult. Mingi aeg ma ikkagi kadusin voodisse ja siis helises telefon! Jess! Kes see oli? Muidugi et emme:)) Ta oli töölähetusel suurepärases Kirde-Eests ning otsustas korra uurida, millega tütar terve nädala üksi olles tegelenud on. Ainus hea asi: ma sain teada, kus Ta valuvaigisteid hoiab. Üldiselt ma vihkan ravimeid.. seega minul ei ole õrna aimugi, kas meil kodus apteek on olemas. Sain siis Talle ka paar sõna kurta. Esimene asi oli muidugi: "Ma tulen homme koju, tahad?!" Aga ei, ma ei tahtnud. Laupäeva õhtul tuleb nagunii.
Öösel ärkasin 3 korda üles, suus oli vastik maitse. Hommikul ärgates oli mul suus vatitükk - ilmselt olin otsustanud unepealt natuke haava puhastada ja edasi magada, väkk.
Eile oli hirm tänase tööpäeva ees, et kas üldse saan rääkida klientidega. Aga saan küll. Kõnevõime on tagasi, saan juba natuke rohkem naeratada ja isegi midagi asjalikumat süüa, kui seda on jäätis:)

Ma teen nüüd tööd ka.
Kirjutage ja joonistage.

Mõni hetk..

Mul tuli just meelde, et Maksimil oli eile sünnipäev.. (LV Maksimil).
Miks mulle ei meeldi mälestused? Tegelikult meeldivad. Aga vahel ma ei taha kõike mäletada, kuid mäletan ikkagi. Ilusad hetked on vahel ka hea ära unustada.
Ma ei soovinud õnne? Ei, ei soovinud. Ja ei soovi ka. Ja ma loodan, et Tema ei soovi mulle ka. Aga suvel on raudselt Läti-Eestitripi aeg.(Teeme elu keeruliseks?) Oeh.. =)

Mõni hetk on elus ilusam kui teine
Mõni hetk on kohe väga-väga ilus
Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus
ja see oli - ilus

Hiljem samamoodi vaatasid sa mind
Ja su silmad olid kahtlustusest pilus
et kas räägin vaid või armastan ma sind
ja see oli ilus

Mõni hetk on elus valusam kui teine
Mõni hetk on kohe väga-väga valus
Keegi oli mul, kes minult andeks palus
Tal oli põhjust, see oli valus

Kaua seisime ja tummalt seisin mina
Tuhat korda ise patusem kui Sina
Aga Sina olid see, kes andeks palus
Ma ei vastanud, see oli valus

J. T.

Kas mäletad, Jeanne?

Nüüd laske märatseda vaid ja surra
Ja vandu, saatanlikult hirvitada:
Oo, idioot, kes usub: armastada
Võib naine, et ta südameid ei murra.

H. V.

Uus aasta..

..veel üks?!

Jaanuarikuu, sessikuu.. Kas ma peaks rääkima enda saavutustest?

No olgu. Ins gr B; maakoraldus C; kõik muu lihsalt arvestused. ja mis oli kunagi mu lemmik? topograafia.. otseloomulikult on see vaja uuesti teha:))) ..selles mõttes, et "kui on vaja joon tõmmata, siis ikka tuleb joon tõmmata ka!" (mitte arvutada rumbinurk välja). Ma.. =)

1) Humanitaarklassist ei olnud kasu: ma ei oska siiamaani lugeda ülesannete teksti..

2) Humanitaarklassist oli kasu, ma lähenen kõigele vägagi loominguliselt..

Aga 12.-13. oli siis meie superlaheda töökollektiiviga suurem üüritus: aastaseminar nimelt.

Sessi keskel ei olnud see hea mõte? Aga lõpuks oli kõik ikkagi liiga hästi (arvestades maakorralduse ja joonestamise tulemusi, mis mõlemad sain just pärast piiiiduu). Enne topot tuleb siis ka ilmselt üks korralik üritus korraldada(a).

Unevajadus on mul pärast eelmist nädalat suur.. sessieelsed päevad ja seminarijärgne öö: kella 8-ni hommikul laulmine-tantsimine, hommikul siis väike ujumine ja nii ma magasingi 13. jaanuari maha. õhtul siis ärkasin mingi kell ja oli kerge segadus - miks kõik magavad:O? mulle meeldib minu graafik, piisavalt vaheldusrikas.. ja milleks see uni? küll ma kunagi ikka magan..

Mul on kahju, et mind on ainult üks (aga mitu mind oleks ilmselge liialdus). Isegi bussijuht täna pani tähele, et minu ego kõrvale ei mahu enam keegi ning esiust Ta enam ei avanud:)) Küsis ainult: "Preili, kus Te väljuda soovita?" Hämming. Ja siis järgmine kord avanes esiuks kesklinnas. Oh mind küll.

Aga vahepeal on tõesti tunne, et mind võiks mitu olla, sest et ma tahan olla korraga Berliinis ja kusagil Inglismaal:) Eestis kindlasti ka, sest siin on ikkagi valdav osa inimestest, kes on mulle väga tähtsad! Aga suveplaanid-suveplaanid.. suuresti on siin määravaks minu lähedaste tungiv soov minu elu korraldada. Nimelt nad tahavad, et läheksin saksa keelt õppima kaheks nädalaks Humboldti vai kuhugi.. samas ma ise tahaks seda teha umbes 2 aasta pärast:) Jeannele külla minna on muidugi hetkel suurem soov, sest et seal ma veel ei ole käinud (a). Samas tuleb vaadata, mis on kasulikum.. Ja kas ma olen otsustaja? hm.. otsused, mis need veel on? Oeh!

Mul on selline tunne, et ma võtan iga aastaga endale natuke kohustusi juurde..

aga elu on ju nii lühike..

fire vs ice

nii kuum on tunne..

..oli!

käisin eile Auras ujumas ja sellist saunakogemust mul veel olnud ei olnud:)

üks tore tädi tuli sauna ja küsis, kas tohib vett visata.. minul ei ole kunagi selle vastu midagi, AGA! tädi kallas sinna terve ämbri.. jee. muidugi ma jooskin ruttu külma dušši alla, aga seegi ei olnud piisavalt külm=)

ujusin siis jälle oma aeglase terviseujumise rekordeid ja avastasin, et natuke suuremad lapsen ei ole eriti toredad:))))))))))))))))))))))))))))))))) pisikesed on muidugi armsad, jaaaah.

mis oli veel vähem tore, oli asjaolu, et minu mälu on liiga hea. suvisest bussigraafikust oli veel meeles, et buss läheb 21.10 - ma olin selles niiiiii veendunud! aga noh.. talvel buss läheb siiski 21.31 ja muidugi et kõndisin ma jala koju. haigeks vist väga ei jäänud, aga jalad ja selg on täiesti läbi. (aurasse oli ju vaja suurem spordikott kaasa vedada;)) tagasiteel tundus, et mu käterätt on jäätunud, sest kott tundus cähemalt 3x raskemana kui enne..

a minu istuvale tööle oli eileõhtune jalutuskäik igati heaks vahelduseks. kui ainult ei oleks niii julmalt külm! -15 ei ole hea. oleks siis lund ka..

täna arvatavasti sunnid end ökoloogiat õppima.. aega iseenesest on homme hommikul kella 10ni.

siis hakkan kunagi õppima topot ehk ka? oh mind küll.

järgnevad 4 päeva saavad põnevad olema, jeeeeees.

aga kõik, mida ma hetkel soovin, on 30 min massaaži. see oleks niiiii mõnus=)))))

ja väike teeõhtu kulub ka ära..

aga isegi mu ema ei taha koju tulla ja ma loodan veel, et mul sõpru? :D

mjaw.

ja see link läheb Jeanne Sulle:

http://www.youtube.com/watch?v=A_yV0F9m9qk

mulle lihtsalt tulevad sellised naljakad asjad vahel meelde:):)